„Kratt” pak­kus Kuu­sa­lu rah­va­le ära­tund­mi­se rõõ­mu

92
Osa­täit­jad ja fil­mi­ga seo­tud ini­me­sed tu­lid pä­rast „Kra­ti” li­nas­tu­mist Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja la­va­le: pro­dut­sent TÕ­NU HIIE­LAID, au­to­juht-abi­mees KAA­REL KA­LA­MEES, pil­dis­ta­ja-abi­mees MA­TI TO­ROP, kra­ti meis­ter­da­ja ROLF PÕH­JA­LA, noo­red näit­le­jad HAR­RI ME­RI­VOO ja RO­LAND TREI­MA, mon­tee­ri­ja KRIS­TIN KA­LA­MEES, näit­le­ja MA­REK TAM­METS, noo­red näit­le­jad ELI­SE TEK­KO ja NO­RA ME­RI­VOO, näit­le­ja-abi­li­ne GER­DA TILK, ees la­vas­ta­ja RAS­MUS ME­RI­VOO. Fo­to Raul Val­gis­te/Kuusalu Kroonika

Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja saal oli män­gu­fil­mi „Kratt” vaa­ta­ja­test möö­du­nud nel­ja­päe­val tul­vil, lõ­bu­sad rep­lii­gid ja põ­ne­vad st­see­nid kut­su­sid hää­le­kalt kaa­sa ela­ma.

Fan­taa­sia­lu­gu are­neb väi­ke­ses pai­gas Muu­sa­lus Si­re­li tä­na­val, kus va­nae­ma rol­lis Ma­ri Lil­le hool­de viiak­se lap­se­lap­sed, ke­da män­gi­vad st­se­na­ris­ti ja režis­söö­ri Ras­mus Me­ri­voo tü­tar ja poeg. Kaa­lu­kas osa on ka nen­de män­gu­selt­si­lis­tel. L18as­te maailm põr­kub ja se­gu­neb täis­kas­va­nu­te maail­ma­ga, kus nor­maal­su­seks on ku­ju­ne­nud saa­vu­tus­va­ja­dus, ka­suah­nus ja või­mu­ja­nu, mil­le tee­nis­tus­se ra­ken­da­tak­se osav mü­to­loo­gi­li­ne te­ge­la­ne kratt Lõ­bu­sad, ko­ha­ti ise­gi õu­dus­fil­mi­laad­sed seik­lu­sed kut­su­sid saa­lis esi­le ki­hi­nat-ka­hi­nat, pub­li­ku seas oli ar­vu­kalt teis­me­li­si. Lõ­bu tund­sid ka fil­mis kaa­sa tei­nud lap­sed, kel­le män­gi­tud te­ge­las­te seik­lus­ja­nu ära­tas kra­ti va­nast raa­ma­tust lei­tud õpe­tu­se põh­jal el­lu, et kor­da saa­ta põr­gu­lik­ke te­ge­vu­si ko­he ja prae­gu­.

„Oli per­fekt­ne kaos,” üt­les Kuu­sa­lu kesk­koo­li 5. klas­si õpi­la­ne ja näi­te­rin­gi lii­ge No­ra Me­ri­voo, kes pi­das üheks pae­lu­va­maks st­see­niks va­nae­ma nor­maal­su­ses­se ta­ga­si too­mist pä­rast kra­ti küü­sist va­ba­ne­mist: „Tead­si­me, et va­nae­ma hak­kab kar­ju­ma, aga ei tead­nud, kui­das kar­jub ja eh­ma­ta­si­me ära. Vä­ga to­re oli fil­mi­da!”

Vänd­ra kesk­koo­li 6. klas­si õpi­la­ne, sa­mu­ti Kuu­sa­lu kooli näi­te­rin­gi kuu­luv Eli­se Tek­ko: „La­he ko­ge­mus, jääb eluks ajaks meel­de. Mõ­nus tun­ne on sü­da­mes.”

Kuu­sa­lu kesk­koo­li 3. klas­si õpi­la­ne Har­ri Me­ri­voo: „Kui järg­mi­ne kord kü­si­tak­se, kas ta­hak­sid tul­la fil­mi, siis kind­las­ti lä­hen, vä­ga lõ­bus oli. Pa­rim, et fil­mi­võt­te päe­val ei pi­da­nud koo­lis käi­ma.”

Noo­ri näit­le­jaid õpe­tas Ras­mus Me­ri­voo ema, Kuu­sa­lu näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja Sai­ma Kal­lion­si­vu. „Nad män­gi­sid esi­me­se fil­mi­rol­li koh­ta vä­ga häs­ti, neid oli oskuslikult juhendatud,” lau­sus val­la­va­ne­ma osa­täit­ja Ivo Uuk­ki­vi.

Kui­das Krat­ti üles lei­da?
Ras­mus Me­ri­voo­le ju­tus­tas kra­tist va­nai­sa, mü­to­loo­gi­li­ne te­ge­la­ne te­ki­tas poi­sis na­tu­ke kõ­he­dust, aga kis­kus ka en­da poo­le: „Maailm on krat­te täis. See­pä­rast oli va­ja te­ha film, kus kõik on head te­ge­la­sed, mit­te na­gu las­te­fil­mi­des, kus on üks pa­ha te­ge­la­ne, kel­lest saa­dak­se ja­gu ja maailm saab jäl­le pääs­te­tud. Tun­dub, et kra­tid võ­ta­vad meie tä­he­le­pa­nu ja aja, söö­vad meie met­sa, jää­me nei­le üha roh­kem al­la. Taht­si­me mi­ne­vi­kust võe­tud sõ­nu­mit või­men­da­da, et vaa­ta­ja leiaks kra­ti en­da elust üles.”

Es­malt kü­sis Ras­mus Me­ri­voo An­di­nee­mel ela­va Ma­ri Lil­le nõu­so­le­kut fil­mis män­gi­da: „Ma­ri Lill on ai­nu­laad­ne, äge ini­me­ne ja an­de­kas näit­le­ja, kel­le eri­pä­ra­sid tu­li ära ka­su­ta­da. Kui te­ma­ga Süv­a­hav­val koos töö­ta­si­me, meel­di­sid te­ma olek, või­mas pilk. Kui ta üt­leb Kra­tis: „An­na tööd!”, siis mõt­led, mis tööd tal­le an­da. Ma­ri te­gi fil­mis kõik ära, mi­da pa­lu­sin, ins­pi­ree­ris ka mõt­le­ma.”

Te­gevp­ro­dut­sent Tõ­nu Hiie­laid pi­das fil­mi te­ge­mist Ras­mus Me­ri­voo­ga na­gu män­gi­mist rock’n’roll bän­dis: „Usal­da­si­me Ras­mu­se va­li­kuid, nii käib­ki koos­töö. On õi­ge bänd ja õi­ged vib­rat­sioo­nid, siis po­le va­het, kel­le oma on idee. Män­gu­li­sus on osa fil­mi te­ge­mi­sest.”

Tõ­nu Hiie­lai­di sõ­nul alus­ta­ti fil­mi­võt­teid ju­ba en­ne Ees­ti Fil­mi Ins­ti­tuu­di ot­sust „Krat­ti” toe­ta­da: „Fil­mi ee­lar­ve oli vei­di üle 400 000 eu­ro, sel­lest peaae­gu 80 prot­sen­ti tu­li rii­gilt, mis suu­res osas ku­lus võt­te­pe­rioo­dil 50-60 ini­me­se töö­ta­su­deks.”

Fil­mi vaa­ta­mi­se jä­rel kut­sus Ras­mus Me­ri­voo la­va­le osa­täit­jaid ja tii­mi­liik­meid, kel­le­le esi­ta­ti kü­si­mu­si. Kuu­sa­lu val­lal ja seal­se­tel ini­mes­tel on ol­nud fil­mi te­hes kan­dev osa. Kra­ti meis­ter­das Rolf Põh­ja­la Kuu­sa­lust, tal oli ka väi­ke osa­täit­mi­ne. „Suur-suur ai­täh Kuu­sa­lu ale­vi­ku ja val­la rah­va­le,” lau­sus Tõ­nu Hiie­laid ja li­sas, et kra­ti lu­gu are­nes just sel­li­seks tä­nu ko­gu­kon­na­le la­vas­ta­ja üm­ber.

Ras­mus Me­ri­voo: „Möö­da Ees­tit „Kra­ti­ga” rin­gi sõi­tes ja saa­lis is­tu­des saan või­ma­lu­se vaa­da­ta fil­mi pub­li­ku sil­ma­de lä­bi, sü­da hak­kab sa­mas rüt­mis löö­ma. Saan ela­da kaa­sa, kui naer­dak­se ja rõõ­mus­ta­tak­se. See on õp­pep­rot­sess eda­si­seks.”

Ivo Uuk­ki­vi: „See on vä­ga hea ener­gia­ga film, mi­da tu­leb vaa­da­ta na­gu „Viim­set re­liik­viat“ või „Ke­va­det“. Ar­van, et „Kratt” lä­heb aja jook­sul pa­re­maks.”