Pärast ­toot­mi­se lõ­pe­ta­mist taas­ta­tak­se Pe­nin­gi tur­ba­toot­mi­sa­lal soo

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu nõus­tus Pe­nin­gi tur­ba­maard­la kesk­kon­na­loa taot­lu­se muut­mi­se­ga.

Kesk­kon­naa­met kü­sis Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se ar­va­must ASi Toot­si Tur­vas taot­lu­se koh­ta muu­ta Pe­nin­gi tur­ba­toot­mi­sa­la mäee­ral­di­se kesk­kon­na­lu­ba. Vo­li­ko­gu oli loa muut­mi­se­ga nõus.

Pe­nin­gi tur­ba­maard­la, mil­le kesk­kon­na­loa muut­mist taot­le­takse, asub Iga­ve­re kü­las kol­mel ka­tast­riük­su­sel, mil­lest kaks on rii­gi-, üks era­maal. Mäee­ral­di­se pin­da­la on 88 hek­ta­rit, sel­le tee­nin­dus­maa 241,9 hek­ta­rit. Maa­va­ra võib seal kae­va­ta ku­ni 20 000 ton­ni aas­tas, tur­vast ka­su­ta­tak­se küt­teks ja põl­lu­ma­jan­du­ses. ASi­le Toot­si Tur­vas on an­tud Pe­nin­gi maard­last kae­van­da­mi­seks kesk­kon­na­lu­ba ku­ni 2049. aas­ta lõ­pu­ni.

Et­te­võ­te taot­leb kesk­kon­na­loas tur­ba­toot­mi­sa­la kor­ras­ta­mi­se suu­na muut­mist. Prae­gu­ses loas on, et kae­va­tud ala kor­ras­ta­tak­se met­saks, Toot­si Tur­vas soo­vib, et see muu­de­taks soo taas­ta­mi­seks. Sa­mu­ti taot­le­tak­se, et kesk­kon­na­loalt ee­mal­da­taks met­sas­ta­mi­se­ga seo­tud kaks kõr­val­tin­gi­must. Esi­me­ne mää­rab, et tur­ba jääk­ki­hi mi­ni­maal­seks pak­su­seks tu­leb jät­ta 0,5 meet­rit, tei­ne tin­gi­mus, et põh­ja­vee­ta­se ei tõu­seks kõr­ge­ma­le kui 0,7 meet­rit maa­pin­na ma­da­lai­mast ko­hast, tu­leb am­men­du­nud tur­ba­toot­mi­sa­la­le kor­ras­ta­mi­se käi­gus ra­ja­da kui­ven­dus­süs­teem.

„Soo taas­ta­mi­sel pii­sab tur­ba jääk­ki­hist, mil­le pak­sus on 0,2 meet­rit, see on kesk­kon­na­me­ti ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi et­te­näh­tud norm. Kui­ven­dus­süs­tee­mid tu­leks ra­ja­da, kui pä­rast kae­van­da­mist kor­ras­ta­taks ala met­saks. Soo taas­ta­mi­se pu­hul po­le see va­ja­lik, pi­gem vas­tu­pi­di, vee­ta­se peab ole­ma ise­gi kõr­gem, et sin­na saaks ha­ka­ta uues­ti tur­vas la­des­tu­ma,“ sel­gi­tas val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Jo­han­na Sep­mann.

Ta li­sas, et prae­gu­se teh­no­loo­gia­ga on tur­baa­la kor­ras­ta­mi­sel soo taas­ta­mi­ne and­nud pa­re­maid tu­le­mu­si kui met­sas­ta­mi­ne: „Seal­ne mets on tu­leoht­lik, kor­ra­lik­ku pal­ki sealt ei saa, ku­na ala on lii­ga niis­ke, tor­mi­ga või­vad puud pi­ka­li kuk­ku­da.“

Esialg­se hin­nan­gu ko­ha­selt moo­dus­tub Pe­ni­gi tur­ba­toot­mi­sa­la­le li­gi­kau­du 229 hek­ta­ri suu­ru­ne taas­tu­va soo kõl­vik.

Kai­do Kir­sip mär­kis, kui nii suur ala jät­ta la­ge­daks, on see to­hu­tu tuul­te vä­li.

„Kui alg­selt oli mõel­dud ala met­sas­ta­da, miks ei võiks seal ka tu­le­vi­kus ol­la ma­da­la­kas­vu­li­ne mets, mit­te te­ha la­ge­raiet? Ka lin­nud ja loo­mad saak­sid seal lii­ku­da,“ sõ­nas ta.

Jo­han­na Sep­mann vastas, et loo­dus­li­ku mit­me­ke­si­su­se säi­li­mi­seks on olu­li­ne li­saks met­sa­de­le säi­li­ta­da ka sood: „Soo taas­ta­mi­ne on ka ma­jan­dus­li­kult ots­tar­be­kas, kui uues­ti la­des­tub sin­na tur­vas, on tu­le­vi­kus või­ma­lik taas se­da kae­van­da­da. Ka kesk­kon­naa­me­ti ja mi­nis­tee­riu­mi ar­va­tes on tur­ba­kae­van­dus­tes soo taas­ta­mi­ne and­nud met­sas­ta­mi­sest pa­re­maid tu­le­mu­si.“