Küla­va­ne­ma al­ga­tu­sel uu­ri­tak­se ja tal­le­ta­tak­se Rät­la kü­la aja­lu­gu

67
Möö­du­nud su­vel viis ho­bia­ja­loo­la­ne VAL­DO PRAUST ko­du­kan­di aja­loost hu­vi­ta­tud aja­loo­rän­na­ku­le Rät­la olu­lis­tes­se pai­ka­des­se.

Aas­ta ta­ga­si, möö­du­nud ke­va­del pan­di Raa­si­ku val­la Rät­la kül­la kol­me eri koh­ta in­fo­tahv­lid, mil­lel on põh­ja­lik in­fo kü­la aja­loo koh­ta. In­fos­ten­di­de­le mah­tus kü­la aja­loo jääd­vus­ta­mi­se ja tut­vus­ta­mi­se al­ga­ta­nud kü­la­va­ne­ma Õn­ne­la Met­sao­ru sõ­nul vaid väi­ke osa kõi­gest, mis Rät­la kü­la aja­loo­le tä­nu ho­bia­ja­loo­la­se Val­do Praus­ti­le tea­da saa­di. See­tõttu kut­su­ti hu­vi­li­sed eel­mi­se aas­ta 15. ap­ril­lil Rät­las­se Su­si­soo tu­ris­mi­tal­lu. Val­do Praust rää­kis seal sel­lest, mis in­fo­tahv­li­te­le ei mah­tu­nud ehk mi­da ta kü­la aja­loo koh­ta on ar­hii­vi­dest leid­nud.

Rät­la kü­la on üle 700 aas­ta va­na – es­ma­mai­ni­tud 1286. aas­tal kui nun­nak­loost­ri val­dust, too­na­ne ni­mi oli Ret­te­le. 1322. aas­tal läks see üle Pa­di­se kloost­ri­le. Mõis tek­kis seal ilm­selt 17. sa­jan­dil.

Li­saks üle­vaa­te­le kü­la va­ne­mast aja­loost kõ­ne­les pea­mi­selt mõi­sa­te ja tee­de aja­lu­gu uu­ri­nud Val­do Praust, et Rät­la kü­last läks lä­bi Pii­be maan­tee alg­ne ta­li­tee. Ku­ni 19. sa­jan­di­ni oli Ees­tis kaks tee­de­võr­ku, su­vi­ne ja tal­vi­ne, ena­mik kau­pu vee­ti ta­li­tee­del , sest regesid oli lihtsam ja odavam ehitada kui vankreid. Val­do Praust on oma uu­ri­mis­töö põh­jal jä­rel­da­nud, et Pii­be maan­tee ta­li­tee üks ha­ru suun­dus Ka­le­silt Pe­ri­la mõi­sa ja Ves­ki­mäe ka­be­li juur­de ning kul­ges lä­bi Rät­la Ki­vi­loo mõi­sa, sealt eda­si Roo­kü­la, Ala­ve­re, Mõi­saa­se­me ja Voo­se kau­du Jä­ne­da­le.

Eks­kur­sioon kü­la olu­li­se­ma­tes­se koh­ta­des­se
Mul­lu sü­da­su­vel, 22. juu­lil viis Val­do Praust hu­vi­li­sed Rät­la aja­loo­lis­te pai­ka­de juur­de rän­na­ku­le. Esi­me­ne pea­tus­paik oli prae­gu Pe­ri­la kü­la pii­ri­des asuv Ves­ki­mä­gi.

„Me ei tea, et ar­heo­loo­gid olek­sid se­da piir­kon­da uu­ri­nud, kuid ole­tus, et te­gu võib ol­la ku­na­gi­se ka­be­li asu­pai­ga­ga, on Val­do Praus­ti sõ­nul üs­na või­ma­lik. Ai­nest en­di­se taas­ta­mi­seks on kau­nis vä­he, sest ka maas­tik on vä­ga pal­ju muu­tu­nud. Val­do Praust ka­su­tab or­to­fo­to­sid ja to­pog­raa­fi­li­si kaar­te ning teeb mõõt­meid en­da ju­tu jär­gi nii-öel­da põl­ve ot­sas fo­tog­ramm-meet­riat ka­su­ta­des. Te­gu on siit­kan­di kõr­gei­ma mäe­ga ning alg­sed pal­ve­lad ehi­ta­ti­gi kõr­ge­te­le koh­ta­de­le. Sa­mu­ti asu­sid ka­be­lid tea­tud va­he­maa­de ta­gant, Sa­ha ka­be­li juu­rest tu­li tee Rät­las­se,“ rää­kis Õn­ne­la Met­saorg.

Aja­loo­rän­na­kul osa­le­jad käi­sid ka kü­la kes­kel asu­vas Rät­la ku­na­gi­ses mõi­sa­ko­has, mõi­sa­hoo­ne maa­ki­vi­dest vun­da­ment ning osa mõi­sa­kas­tel­list on veel al­les. Val­do Praust näi­tas, kust läks lä­bi Rät­la Pii­be maan­tee va­na ta­li­tee ning kus olid tõe­näo­li­sed kõrt­si­ko­had. Neid oli Õn­ne­la Met­sao­ru sõ­nul ül­la­ta­valt pal­ju, kok­ku viis, kuid kõik kõrt­sid ei ol­nud seal kor­ra­ga, vaid ise­gi sa­ja-aas­tas­te va­he­de­ga, mõ­ni võis ol­la ju­ba hä­vi­nud, kui lä­he­dus­se ehi­ta­ti uus. Tun­tu­mad kõrt­si­ko­had, mil­le ni­med on tä­na­se­ni säi­li­nud, olid Ni­pi ja Uda­ra. Too­nas­te kõrt­si­de asu­ko­had ei üh­ti tä­nas­te ta­lu­de ni­me­de­ga, näi­teks kan­nab prae­gu Uda­ra ko­ha­ni­me Rät­la dend­ro­par­gi „Sma­ragd“ asu­koht. Omaaeg­ne Uda­ra kõrts asus hoo­pis eemal ning nüüd­se dend­ro­par­gi maal ole­vat te­gut­se­nud hoo­pis Ni­pi kõrts. Prae­gu­ne Ni­pi ta­lu asu­koht on mõ­ni­sa­da meet­rit eda­si.

Uda­ral lõp­pe­nud ring­käi­gul ühe va­na hoo­ne säil­meid vaa­da­nud Val­do Praust ar­vas, et te­gu võib ol­la ku­na­gi­se kõrt­si frag­men­ti­de­ga.

Aja­loo­kon­ve­rents Pi­ka­ve­res
Ko­du­kan­di aja­loo uu­ri­mi­se jät­ka­mi­seks kor­ral­das Rät­la Kü­la­selts tä­na­vu 26. märt­sil Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­lis aja­loo­kon­ve­rent­si. Ka seal kõ­ne­les Rät­la aja­loost se­da ala­tes möö­du­nud aas­tast pal­ju uu­ri­nud Val­do Praust. See­kord rää­gi­ti pea­mi­selt Rät­la ta­li- ja kau­ba­tee­dest ning en­di­sest Pii­be maan­teest ter­vi­ku­na.

„Ole­me leid­nud uued koos­töö­part­ne­rid Pi­ri­ta kloost­ri sõp­ra­de rin­gist, sest Rät­lat lä­bib Pal­ve­rän­nu­tee, mis kat­tub alg­se Pii­be maan­tee­ga, saab al­gu­se Bir­gi­ta kloost­rist ja lõ­peb Vast­se­lii­nas,“ mär­kis Õn­ne­la Met­saorg.

Li­saks Val­do Praus­ti­le esi­nes kon­ve­rent­sil Rät­la kü­last pea­gi il­mu­va raa­ma­tu koos­ta­nud ko­du­loouu­ri­ja Vai­no Napp. Raa­ma­tus­se tu­leb nii Val­do Praus­ti uu­ri­tud ma­ter­ja­li Rät­la aja­loost kui ko­gu piir­kon­na aja­lu­gu, sa­mu­ti lu­gu­sid pai­ga­ga seo­tud tun­tud ini­mes­test.

„Siin­kan­dis on sün­di­nud Gus­tav Er­ne­saks, kuid Rät­last on pä­rit ka kir­ja­nik Vla­di­mir Beek­mann, en­di­se te­le­me­he En­del Sõer­de va­ne­mad ning siin on ela­nud Georg Ot­sa onu Karl Ots,“ sel­gi­tas kü­la­va­nem.

Raa­ma­tu kä­si­ki­ri on val­mis ja oo­tab kir­jas­ta­mist. Õn­ne­la Met­saorg on kir­ju­ta­nud ra­ha­taot­lu­se ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi, mil­lest toe­ta­ti ka märt­sis toi­mu­nud ja su­vel järg­ne­vat aja­loo­kon­ve­rent­si. Kui toe­tust saa­dak­se, il­mub raa­mat su­ve kes­kel.

Ko­ha­li­ke ela­ni­ke kau­du jõud­sid kü­la­va­ne­ma­ni mit­me ini­me­se elu-olus­ti­ku kir­jel­du­sed, on ole­mas kä­si­ki­ri ning järgmise raamatu idee: „Sel­les võik­sid ol­la ko­ha­li­ke ela­ni­ke lood. Sain koo­pia En­del Sõer­de tüt­re mee­nu­tus­test Sõer­de ta­lu ja too­na­se tel­lis­ki­vi­te­ha­se koh­ta. Li­saks veel mitmete inimeste meenutused piir­kon­na lä­hia­ja­loost. Tei­se raa­ma­tu võiks­ki koos­ta­da nen­de ja Rät­la teiste va­ne­mate ela­ni­ke mä­les­tus­test.“

Õn­ne­la Met­saorg kin­ni­tas, et sel­le­ga Rät­la aja­loo uu­ri­mi­ne ei lõ­pe.

„Val­do Praust, kes on va­ne­ma aja­loo as­ja­tund­ja, soo­vi­tas meil võt­ta ühen­dust ka hi­li­se­mat ae­ga pa­re­mi­ni tund­va­te aja­loo­las­te­ga. Näi­teks on tea­da, et Rät­las on asu­nud tel­li­se­te­has, siin­se te­ha­se mär­gi­se­ga tel­li­seid on ümb­rus­kon­nas veel pal­ju. Omaet­te tee­ma on kol­hoo­si­de-aeg, ka see on ju ol­nud meie aja­lu­gu. Sellest ajast on õnneks ka rohkem pildimaterjali,” üt­les ta.

Rät­la kü­la­va­ne­mal on üles­kut­se nii en­da kü­la en­dis­te­le ja prae­gus­te­le ela­ni­ke­le, kui kõi­gi­le teis­te­le: „Kui teil on ea­kaid lä­he­da­si, pa­lu­ge neil vaa­da­ta oma pil­dial­bu­meid ja kir­ju­ta­da juur­de, kes on fo­to­del, mis sünd­must ja mil­lal on pil­dis­ta­tud. Sa­mu­ti jul­gus­ta­ge neid kir­ju­ta­ma oma lap­se­põl­vest, noo­ru­sa­jast, elust kol­hoo­si­de ajal ja kõi­ke muud, mi­da tea­vad ja mä­le­ta­vad. Koo­li loov­töö­de tu­le­vas­te­le kir­ju­ta­ja­te­le soo­vi­tan koos va­na­va­ne­ma­te­ga va­nu al­bu­meid sir­vi­da ning te­ha nen­de­ga kaas­ne­va­test mä­les­tus­test vi­deo- või he­li­sal­ves­tu­sed.“

Nei­le, kes ko­li­des leia­vad ku­sa­gilt va­nu al­bu­meid, soo­vi­tab Õn­ne­la Met­saorg pa­kkuda leide mõ­ne­le raa­ma­tu­ko­gu­le, ko­du­loo­muu­seu­mi­le või näi­teks sot­siaal­mee­dia kau­du ko­du­loo­hu­vi­lis­te­le.

„Ela­tud elud ja möö­du­nud ajad vää­ri­vad talletamist,“ mär­kis ta.

Rät­la kü­la aja­loo­kon­ve­rent­si­del Val­do Praus­ti teh­tud esit­lus­te kok­ku­võt­lik­ku vi­deot näeb You­tu­be´is ni­me all Rät­la kü­la aja­lu­gu.

Eelmine artikkelAni­ja val­las oli 8. las­teae­da­de teat­ri­fes­ti­val
Järgmine artikkelRaa­ma­tu­ko­gu­de üle-ees­ti­li­ne ra­hu­lo­lu­kü­sit­lus