Kõn­nus te­hak­se kü­la­teat­rit – esie­ten­dus „Ka­hek­sa var­ba­ga ku­nin­gas”

Lau­päe­val, 31. au­gus­til esie­ten­dus Kõn­nu kü­la­ma­jas And­rus Ki­vi­rä­ha tra­gi­ko­möö­dia „Ka­hek­sa var­ba­ga ku­nin­gas”. Näit­le­ja­te­na as­tu­sid es­ma­kord­selt pub­li­ku et­te Pil­le Smir­no­va ja Kul­dar Pärn.

Ühe­vaa­tu­se­li­ne teat­ri­tükk on al­la­käi­nud näit­le­jast Val­de­kust, kes oli tal­veõh­tul sõb­ra haua juu­res sur­nuaia­pin­gi­le ma­ga­ma jää­nud. Val­de­ku kaks var­vast olid kül­ma­võe­tud, need tu­li am­pu­tee­ri­da, kuid mees ta­hab haig­las ke­set ööd män­gi­da oma suurt rol­li – Sha­kes­pea­re’i loo­dud ku­nin­gas Lea­ri. Sa­ni­tar püüab te­da esial­gu vai­gis­ta­da ja ma­ga­ma mee­li­ta­da, kuid hak­kab siis pat­sien­di pal­vel vas­tu­taht­si va­hel­du­mi­si män­gi­ma ku­nin­ga nar­ri ja kol­me tü­tart.

Esie­ten­dus tõi Kõn­nu kü­la­ma­ja saa­li rah­vast täis. Tük­ki vaa­da­nud Tõ­nu Sild kii­tis: „See oli po­si­tiiv­ne ül­la­tus. Ma ei ole ül­di­selt And­rus Ki­vi­rä­ha aus­ta­ja, aga need ko­ha­li­kud as­jaar­mas­ta­jad olid la­val vä­ga tub­lid ja esi­ta­sid to­re­da tü­ki. Olen ka ise la­val vii­bi­nud ja tean, mis tun­ne see on. Ne­mad said vä­ga häs­ti hak­ka­ma, kõik de­tai­lid olid lä­bi mõel­dud.”

Näi­tet­rupp kü­la­ma­ja hü­van­guks
Kem­ba ela­ni­ku Pil­le Smir­no­va sõ­nul hak­kas näi­tet­ru­pi idee te­ma „kuk­las pi­ni­se­ma“ eel­mi­se aas­ta lõ­pus. Ühest kül­jest tah­tis ta pak­ku­da ini­mes­te­le põh­just tul­la kü­la­maj­ja ning sa­mas tee­ni­da ra­ha ma­ja re­no­vee­ri­mi­seks, tei­salt oli suur soov näi­del­da: „Kui lap­sed kas­va­vad nii suu­reks, et enam nei­le lu­si­ka­ga put­ru su­hu pa­ne­ma ei pea, hak­kad en­da­le uu­si väl­jun­deid ot­si­ma.”

Näi­tet­ru­pi jaoks ot­sis ta oma tut­vus­ring­kon­nast tei­si hu­vi­li­si. Esi­ti oli neid roh­kem, aga proo­viae­ga­de so­bi­ta­mi­ne ning teks­ti pä­he õp­pi­mi­ne võt­sid lõi­vu ning trupp jäi ka­he­liik­me­li­seks – koos Pill Smir­no­va­ga näit­leb Kul­dar Pärn, kes elab Kol­ga­kü­las ja töö­tab Hal­ja­la val­la­va­lit­su­ses kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­na. Nad võt­sid Ees­ti Teat­ri Agen­tuu­rist proo­vi­mi­seks eri­ne­vaid teks­te, mõ­le­ma mee­lest so­bis kõi­ge pa­re­mi­ni just „Ka­hek­sa var­ba­ga ku­nin­gas”.

„Kui au­to­riõi­gus­te ta­su ära mak­si­me, sai­me aru, et nüüd po­le enam ta­ga­si­teed. Al­gu­ses õp­pi­si­me kumb­ki omaet­te teks­ti pä­he. Esi­me­sed proo­vid tal­vi­ses kü­la­ma­jas võt­sid hää­le kä­he­daks ja ni­na til­ku­ma. Ke­va­del sai­me proo­vi­de­ga ju­ba tõ­si­se­malt pih­ta ha­ka­ta, koh­tu­si­me kesk­mi­selt kaks kor­da nä­da­las.”

Pä­rast õn­nes­tu­nud esie­ten­dust leid­sid näit­le­jad, et esi­me­seks la­vas­tu­seks on ka­he näit­le­ja­ga tükk hea, sest mi­da roh­kem osa­le­jaid, se­da ras­kem on lei­da ühi­seid proo­viae­gu, sa­mu­ti ei pruu­gi küm­nel näit­le­jal ol­la nii head tei­ne­tei­se­mõist­mist. Kui ka­he­ke­si män­gi­des juh­tub­ki, et ühel lä­heb tekst mee­lest, ol­lak­se tei­ne­teist proo­vi­de käi­gus ju­ba nii häs­ti tund­ma õp­pi­nud, et tei­ne saab imp­ro­vi­see­ri­des eten­du­se­ga eda­si min­na, ar­va­sid Pil­le Smir­no­va ja Kul­dar Pärn.

Järg­mi­sed eten­du­sed tu­le­mas
Teist kor­da män­gi­tak­se „Ka­hek­sa var­ba­ga ku­nin­gat“ Kõn­nu kü­la­ma­jas sel lau­päe­val, 7. sep­temb­ril ning kol­mas eten­dus on 14. sep­temb­ril. Pi­le­tid on müü­gil ko­ha­li­kus poes, kui jät­kub, siis ka en­ne eten­dust kü­la­ma­jas.

Ko­ha­li­kul näi­tet­ru­pil on õi­gust se­da näi­den­dit män­gi­da 10 kor­da, esi­ta­mi­sõi­gus keh­tib 2020. aas­ta lõ­pu­ni.

Pil­le Smir­no­va ja Kul­dar Pärn ei ka­vat­se ühe la­vas­tu­se­ga piir­du­da, nad on ha­ka­nud ot­si­ma ju­ba ka uut näi­den­dit ning plaa­ni­vad trup­pi suu­ren­da­da.

„Oleks to­re saa­da järg­mi­se la­vas­tu­se jaoks üks-kaks näit­le­jat juur­de. Lii­ga pal­ju uu­si ini­me­si ei suu­daks me ko­he hal­la­ta, kuid paa­ri li­sa­näit­le­ja pu­hul peaks mi­nu ar­va­tes moos suhk­ru­ga ilus­ti ära la­hus­tu­ma,“ ar­vas Pil­le Smir­no­va.