Avalikul arutelul olid vastuseisu väljendamas ligi 100 elanikku.
Raasiku vallavalitsus kutsus Kulli küla elanikud avalikule koosolekule, et arutada, kas ja mis tingimustel ollakse nõus nende külas Peningi-Lagedi maantee äärest 50 meetri kaugusel asuvatel Tjorveni ja Juliuse maaüksustel kruusavarude uurimise ja kruusa kaevandamisega.
Vallavalitsuse teise korruse koosolekuteruum oli neljapäeva, 8. veebruari õhtul puupüsti täis – avalikul arutelul registreerisid end osavõtjaks 96 elanikku, koos vallavalitsuse ning kruusa uurimist ja kaevandamise rajamist taotleva Marina Minerals OÜ esindajatega oli kohal rohkem kui 100 inimest.
Kohus määras: leidke kompromiss
Möödunud suvel andis keskkonnaamet Raasiku vallavalitsusele teada, et on võtnud menetlusse Kulli kruusakarjääri kaevandamisloa ja Kulli uuringuruumi uuringuloa taotluse ning küsis selle kohta kohaliku omavalitsuse arvamust. Taotlused esitas Marina Minerals OÜ. Taotletava uuringuruumi pindala on 24,9 hektarit. Mäeeraldis, mida kaevandada soovitakse, on 3,87 hektaril, koos teenindusmaaga 10,76 hektarit. Kruusavaru on mäeeraldisel 101 000 kuupmeetrit, keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Tegu on riigimaaga. Lähimad majapidamised on 200 meetri kaugusel.
Raasiku vallavolikogu otsustas septembris ühehäälselt mitte nõustuda maavarade varude uurimiseks ega kaevandamiseks lubade andmisega. Valla keskkonnaspetsialist Johanna Sepmann selgitas avalikul koosolekul, et volikogu oli vastu, sest Tjorveni kinnistule kavandatakse reoveepuhastit, selle jaoks on algatatud ka detailplaneering. Lisaks on Kulli pealinna lähedal looduskaunis kohas kiiresti arenev tiheasustuspiirkond.
„Vald ei ole olnud selle poolt, et sinna karjääri teha. Nüüd oleme kohtusse kaevatud ja Marina Minerals soovis avalikku arutelu, võib-olla leiame kompromisslahenduse,“ ütles keskkonnaspetsialist.
Ettevõte soovib, et kohus kohustaks omavalitsust otsustama uuesti Kulli uuringuruumi geoloogilise uuringu ja kruusakarjääri kaevandamiseks keskkonnaloale kooskõlastuse andmise. Kohus on andnud aja, mille jooksul osapooled saavad kaaluda asja lahendamist kompromissiga. Läbirääkimiste tulemustest tuleb kohtule teada anda määratud tähtajaks, 31. märtsiks.
Marina Minerals OÜ juhatuse liige Caspar Rüütel rääkis, et Raasiku valla territooriumil on aastaid olnud kruusa aktiivse tarbevaru plokk. Ettevõte soovib saada selle kaevandamisõigust. Maavara leiaks kasutamist ehituses ja Rail Balticu rajamisel. Paralleelselt kaevandamisloa taotlusega esitati keskkonnaametile uuringuloa taotlus.
„Oleme siin, et selgitada, proovida leida kompromissi,“ sõnas Caspar Rüütel.
Elanike mured: vesi, tolm, müra, elukeskkond
Üsna emotsionaalseks muutunud koosolekul tõid Kulli elanikud välja oma peamised kaevandusega seotud mured: niigi viletsa vee kvaliteet võib veel halveneda ning kaevud jääda kuivaks, kaevandamisega kaasnevad müra ja tolm, suureneb küla läbiva maantee liikluskoormus, väheneb kinnisvara väärtus.
Marina Mineralsi juht kinnitas, et liiva ja kruusa kaevandades ei minda nii sügavale, et see piirkonna puurkaeve mõjutaks, liiva-kruusavarud, millest ollakse huvitatud, asuvad pealmistes, veepealsetes kihtides. Seetõttu ei ole tema hinnangul võimalik, et nende kavandatud tegevus mõjutaks veetaset või kvaliteeti. Ettevõtte esindaja lubas siiski – kui mõnes majapidamises peaks muutuma midagi vee kvaliteedis või vee kättesaamises, võtab Marina Minerals täielikult vastutuse ja taastab veevarustuse.
Ettevõtja rääkis veel, looduslikust lasumist materjali ammutamisel-käitlemisel ei teki liiva- ja kruusakarjääris olulist tolmu. Kõige suurem tolmutekitaja on transport, kui masinad liiguvad karjääris sees või kruusateel.
„Kullist saab kohe Aruküla-Peningi musta kattega maanteele, mistõttu tolmu teke on minimaalne,“ ütles Caspar Rüütel.
Küsimusele, kuidas hoitakse ära, et tolm karjäärist autoratastega maanteele ei pääse, vastas ta, et kõige kindlam on teha karjääri väljaveotee musta kattega. Ka lausus ta: „Võin teile sajaprotsendiliselt kinnitada, et müra, mis tekib karjääris mõne ekskavaatori ja laaduri töötamisest, ei pääse esile. Ainuke, mis müra tekitab, on transport.“
Ettevõte esindajad kõnelesid, et soovivad sõlmida omavalitsusega ühiste kavatsuste leppe, milles saab lisaks kaevandamisloale fikseerida kaevandamisega kaasnevad leevendusmeetmed ja piirangud, ning lubasid vajadusel kaasata keskkonnaeksperte. Kulli elanikke see ei veennud. Nad tõid välja mitmeid põhjuseid, miks on kaevanduse vastu. Küla asub nõrga kaitstusega põhjaveealal. Juba praegu on liiklus maanteel nii tihe, et hommikul peab kodutee otstes tükk aega ootama, enne, kui maanteele pääseb. Kui maanteel hakkavad sõitma suured autod, on see ohtlik eelkõige lastele, kes käivad jalgratastega Aruküla või Lagedi koolis. Kavandatava karjääri lähedal on ajaloolise väärtusega Aruküla esimene koolimaja, läheduses on veel esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud maju, mis ei kannata teedel raskete masinate pidevat sõitmist. Külas on kaks ligi 50 krundiga arendust, keegi ei taha sinna kodu rajada, kui kõrvale tuleb kaevandus, ka praeguste elanike kinnisvara väärtus langeb. Külas elutsevad linnud-loomad, neile peab jääma rohekoridor.
„Kuidas te saate üldse arvata, et me oleme oma elukeskkonda karjääri tegemisega nõus?” küsisid elanikud ettevõtjalt ja kinnitasid, et Kulli rahvas ei nõustu karjääriga mitte ühelgi tingimusel.
„Oleme valinud selle oma kodukohaks ja pole vaja teha mingeid uuringuid – rajage meile kergliiklustee kas või Saaremaani, vastus on ei,“ öeldi koosolekul.
Raasiku valla keskkonnaspetsialist JOHANNA SEPMANN:
„Vallavalitsus ja Marina Minerals OÜ otsustasid, et küsime Kulli küla elanike arvamust ja ehk on võimalik nende abiga leida kompromisslahendus, aga toimunud arutelul oli rahva vastuseis väga konkreetne. Sain enne koosolekut veel 14 kirja inimestelt, kes kohale tulla ei saanud. Ka kõigis neis kinnitatakse vastuseisu kaevandusele.
Arutelu läheb uuesti planeeringute- ja keskkonnakomisjoni. Seejärel otsustab volikogu, kas kohtutee jätkub või tuleb Marina Mineralsiga leida kompromiss kohalike elanike jaoks võimalikult heade tingimustega.
Raasiku valla üldplaneeringu järgi jääb Kulli kruusamaardla poolenisti rohevõrgustikukoridori ning ilma eksperdi arvamuseta ja vaatlusteta ei saa olla kindel, et rohevõrgustiku sidusus jääb püsima. Lähedusse jäävad mitme kaitsealuse linnuliigi elupaigad. Sellepärast oleks vaja enne keskkonnalubade menetlemist teha põhjalikumaid uuringuid. Hinnata tuleb ka kaevandusega kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid – mõju kohalike inimeste heaolule, tervisele, turvalisusele, kinnisvara väärtuse muutumisele ja muule. Alates 25 hektari suurusest alast tuleks teha keskkonnamõjude hindamine. Marina Minerals on kinnitanud, et taotlesid uuritavaks alaks teadlikult 24,9 hektarit, et ei peaks keskkonnamõjude hinnangut tegema.
Kruusavaru, mida soovitakse Kullist kaevandada, on väike. Võrdluseks võib tuua Maardu III karjääri, kust kavandatakse 4 kuuga kaevandada samas mahus. Ka kvaliteedi poolest on tegu võrdlemisi kehva kvaliteediga maavaraga. Kas tõesti on see sotsiaal-majanduslikust küljest tasuv, et minna Kulli elanike nii suure tahte vastu? Seda enam, et Kulli on arenev ja suure potentsiaaliga tiheasustuspiirkond.“