
Kondiiter INNA JÜRGENSONIST sai ettevõtja aasta tagasi.
Kevadel avati Kehras Grossi poe hoones kondiitritoodete äri, kus müüakse nii torte-kooke kui pagaritooteid. Poe omanik on Inna Jürgenson, Kehrast pärit naine, kes on õppinud kondiiter.
„Mul ei olnud küpsetamise vastu erilist huvi, kuid pärast keskkooli lõpetamist ei teadnud, mida edasi teha. Viimasel päeval otsustasin, et saadan dokumendid Tallinna Majaka teeninduskooli,“ sõnab ta.
Inna Jürgenson oli oma klassi kolmest soovijast ainus, kes sinna sisse sai. Kolmandal kursusel otsustas õppimise kõrvalt ka tööle minna: „Läksin Neiosse, küsisin, kas kondiitrit on vaja. Algul pandi mind pagarisse, kolm ööd-päeva tegin tööd, kuni mõtlesin, et see on liiga raske. Saiatainas on ju raske, ma ise kaalun 50 kilo. Neios vaadati ka, et nii noor ja kõhn ning panid mind kondiitrina tööle.“
Seitse aastat tegi Inna Jürgenson Neios torte, kuni otsustas raske öövahetustega töö asemel leida midagi kergemat. Töötas ligi aasta ühes Tallinna firmas, selle pankroti järel tegi Ida-Virumaa kondiitrifirma Söögitakso Tallinnasse filiaali, sai endale pankrotistunud ettevõtte ruumid ja pakkus sealsetele inimestele tööd. Kondiiter Inna Jürgensonist sai Söögitakso Tallinna filiaali sisuline juht.
„Möödunud aastal ütles omanik, et ta ei viitsi enam Tallinnas tegutseda, kui tahan, võin alustada oma nime all ja teha temaga koostööd. Nii ma alustasin,“ räägib vahepeal Mainori kõrgkoolis ettevõtluse ning keskmiste ja väikeettevõtete ärijuhtimise eriala lõpetanud Inna Jürgenson ettevõtjaks saamisest.
Amalia Kondiiter
Suvel täitus Inna Jürgensoni vanaema järgi nime saanud OÜl Amalia Kondiiter esimene tegevusaasta. Kondiitritöökoda asub Viimsis, kus töötab peale omaniku veel kaks kondiitrit. Märtsist on ettevõttel Kehras pood, kus lisaks oma toodetele müüakse ka Kehra Neio pagariäri saiu-pirukaid ning smuutisid.
„Varem oli siin kullapood, kuid siis seisis ruum tükk aega tühjana. Vaatasin, et hea ruum on olemas, mõtlesin nii- ja naapidi ning otsustasin proovida. Kuigi tegijaid siin on, pole Kehras eraldi poodi, kuhu inimesed saaksid tulla kondiitritooteid ostma ja ka tellima. Vanemad inimesed internetist tellida ei oska. Paljud juba teadsid mu tooteid, olin neid soovijatele linnast toonud. Lootsin, et kohapeal läheb veel paremini, Kehras ju inimesi on, kliente peaks kõigile jaguma.“
Kuigi suveperioodil oli vaiksem – inimesed olid ära puhkusel ja suvel vist süüakse magusat vähem, arvab Inna Jürgenson – on septembri saabudes taas kliendid hakanud rohkem magusapoodi külastama.
Amalia Kondiitri sortimendis on kümmekond torti, plaadikooke umbes 15, väikseid kooke ka umbes sama palju: „Mõned asjad on ka enda välja mõeldud. Näiteks läheb päris hästi liivakook kondenspiimaga, mille retsepti koostasime ise. Ka kirsi-kodujuustu plaadikooki teeme oma väljamõeldud retsepti järgi.“
Inna Jürgensoni sõnul lähevad hästi puuvilja-kohupiima, jogurti ja kodujuustu tordid-koogid. Kehra rahvale meeldivat väga ka beseekoogid: „Meie rahvas ostab palju plaadikooke. Ikka suurte karpidega, poolteist kilo korraga. Mulle endale meeldib väga kohupiimakorvike. Neid on meil kolme sorti: maasika, kirsi ja mandariini.“
Peale oma poe Kehras jõuavad Amalia Kondiitri koogid-tordid ka Tallinnasse teatrikohvikusse ning Söögitakso kaudu kaks korda nädalas Kohtla-Järve kauplustesse.
„Täidame ka eritellimusi, torte on võimalik tellida interneti kaudu või telefoni teel. Tallinnas saab meie tordid kätte vanalinnas asuvast Mix restoranist,“ jutustab omanik.
Erikujulisi tellimustorte teeb Inna Jürgenson peamiselt ise ja selle tõttu kipuvad reedesed tööpäevad venima väga pikaks – enamik erilisi torte tellitakse nädalavahetusteks. Mõneks nädalavahetuseks on Amalia Kondiitril 10, mõnel aga koguni 25 torditellimust. Kõige kaalukam tort, mis tal on tulnud teha, oli viiekordne ja kaalus 25 kilo. See telliti ühte Gruusia pulma Tallinnas.
Aastapäevad ettevõtjana tegutsenud Inna Jürgensoni mõtteis mõlgub plaan avada oma poeke ka Tallinnas ning võtta Viimsi kondiitriärisse tööle pagar-kokk, kes hakkaks tegema pirukaid ja kulinaariatooteid: „Viimsis on mitmeid ettevõtted, mille töötajad tulevad tööle kodust kaasa võetud võileibadega. Miks mitte hakata neid toitlustama.“