Kon­diit­ri­töö­ko­ja oma­nik IN­NA JÜR­GEN­SON peab Keh­ras poo­di

Kon­dii­ter IN­NA JÜR­GEN­SO­NIST sai et­te­võt­ja aas­ta ta­ga­si.

Ke­va­del ava­ti Keh­ras Gros­si poe hoo­nes kon­diit­ri­too­de­te äri, kus müüak­se nii tor­te-koo­ke kui pa­ga­ri­too­teid. Poe oma­nik on In­na Jür­gen­son, Keh­rast pä­rit nai­ne, kes on õp­pi­nud kon­dii­ter.   

„Mul ei ol­nud küp­se­ta­mi­se vas­tu eri­list hu­vi, kuid pä­rast kesk­koo­li lõ­pe­ta­mist ei tead­nud, mi­da eda­si te­ha. Vii­ma­sel päe­val ot­sus­ta­sin, et saa­dan do­ku­men­did Tal­lin­na Ma­ja­ka tee­nin­dus­koo­li,“ sõ­nab ta.

In­na Jür­gen­son oli oma klas­si kol­mest soo­vi­jast ai­nus, kes sin­na sis­se sai. Kol­man­dal kur­su­sel ot­sus­tas õp­pi­mi­se kõr­valt ka töö­le min­na: „Läk­sin Neios­se, kü­si­sin, kas kon­diit­rit on va­ja. Al­gul pan­di mind pa­ga­ris­se, kolm ööd-päe­va te­gin tööd, ku­ni mõt­le­sin, et see on lii­ga ras­ke. Saia­tai­nas on ju ras­ke, ma ise kaa­lun 50 ki­lo. Neios vaa­da­ti ka, et nii noor ja kõhn ning pa­nid mind kon­diit­ri­na töö­le.“

Seit­se aas­tat te­gi In­na Jür­gen­son Neios tor­te, ku­ni ot­sus­tas ras­ke öö­va­he­tus­te­ga töö ase­mel lei­da mi­da­gi ker­ge­mat. Töö­tas li­gi aas­ta ühes Tal­lin­na fir­mas, sel­le pank­ro­ti jä­rel te­gi Ida-Vi­ru­maa kon­diit­ri­fir­ma Söö­gi­tak­so Tal­lin­nas­se fi­liaa­li, sai en­da­le pank­ro­tis­tu­nud et­te­võt­te ruu­mid ja pak­kus seal­se­te­le ini­mes­te­le tööd. Kon­dii­ter In­na Jür­gen­so­nist sai Söö­gi­tak­so Tal­lin­na fi­liaa­li si­su­li­ne juht.

„Möö­du­nud aas­tal üt­les oma­nik, et ta ei viit­si enam Tal­lin­nas te­gut­se­da, kui ta­han, võin alus­ta­da oma ni­me all ja te­ha te­ma­ga koos­tööd. Nii ma alus­ta­sin,“ rää­gib va­he­peal Mai­no­ri kõrg­koo­lis et­te­võt­lu­se ning kesk­mis­te ja väi­keet­te­võ­te­te äri­juh­ti­mi­se eria­la lõ­pe­ta­nud In­na Jür­gen­son et­te­võt­jaks saa­mi­sest.

Ama­lia Kon­dii­ter

Su­vel täi­tus In­na Jür­gen­so­ni va­nae­ma jär­gi ni­me saa­nud OÜl Ama­lia Kon­dii­ter esi­me­ne te­ge­vu­saas­ta. Kon­diit­ri­töö­ko­da asub Viim­sis, kus töö­tab pea­le oma­ni­ku veel kaks kon­diit­rit. Märt­sist on et­te­võt­tel Keh­ras pood, kus li­saks oma too­de­te­le müüak­se ka Keh­ra Neio pa­ga­riä­ri saiu-pi­ru­kaid ning smuu­ti­sid.

„Va­rem oli siin kul­la­pood, kuid siis sei­sis ruum tükk ae­ga tüh­ja­na. Vaa­ta­sin, et hea ruum on ole­mas, mõt­le­sin nii- ja naa­pi­di ning ot­sus­ta­sin proo­vi­da. Kui­gi te­gi­jaid siin on, po­le Keh­ras eral­di poo­di, ku­hu ini­me­sed saak­sid tul­la kon­diit­ri­too­teid ost­ma ja ka tel­li­ma. Va­ne­mad ini­me­sed in­ter­ne­tist tel­li­da ei os­ka. Pal­jud ju­ba tead­sid mu too­teid, olin neid soo­vi­ja­te­le lin­nast too­nud. Loot­sin, et ko­ha­peal lä­heb veel pa­re­mi­ni, Keh­ras ju ini­me­si on, klien­te peaks kõi­gi­le ja­gu­ma.“

Kui­gi su­ve­pe­rioo­dil oli vaik­sem – ini­me­sed olid ära puh­ku­sel ja su­vel vist süüak­se ma­gu­sat vä­hem, ar­vab In­na Jür­gen­son – on sep­temb­ri saa­bu­des taas klien­did ha­ka­nud roh­kem ma­gu­sa­poo­di kü­las­ta­ma.

Ama­lia Kon­diit­ri sor­ti­men­dis on küm­me­kond tor­ti, plaa­di­koo­ke um­bes 15, väik­seid koo­ke ka um­bes sa­ma pal­ju: „Mõ­ned as­jad on ka en­da väl­ja mõel­dud. Näi­teks lä­heb pä­ris häs­ti lii­va­kook kon­dens­pii­ma­ga, mil­le ret­sep­ti koos­ta­si­me ise. Ka kir­si-ko­du­juustu plaa­di­koo­ki tee­me oma väl­ja­mõel­dud ret­sep­ti jär­gi.“

In­na Jür­gen­so­ni sõ­nul lä­he­vad häs­ti puu­vil­ja-ko­hu­pii­ma, jo­gur­ti ja ko­du­juus­tu tor­did-koo­gid. Keh­ra rah­va­le meel­di­vat vä­ga ka be­see­koo­gid: „Meie rah­vas os­tab pal­ju plaa­di­koo­ke. Ik­ka suur­te kar­pi­de­ga, pool­teist ki­lo kor­ra­ga. Mul­le en­da­le meel­dib vä­ga ko­hu­pii­ma­kor­vi­ke. Neid on meil kol­me sor­ti: maa­si­ka, kir­si ja man­da­rii­ni.“

Pea­le oma poe Keh­ras jõua­vad Ama­lia Kon­diit­ri koo­gid-tor­did ka Tal­lin­nas­se teat­ri­koh­vi­kus­se ning Söö­gi­tak­so kau­du kaks kor­da nä­da­las Koht­la-Jär­ve kaup­lus­tes­se.

„Täi­da­me ka eri­tel­li­mu­si, tor­te on või­ma­lik tel­li­da in­ter­ne­ti kau­du või te­le­fo­ni teel. Tal­lin­nas saab meie tor­did kät­te va­na­lin­nas asu­vast Mix res­to­ra­nist,“ ju­tus­tab oma­nik.

Eri­ku­ju­li­si tel­li­mus­tor­te teeb In­na Jür­gen­son pea­mi­selt ise ja sel­le tõt­tu ki­pu­vad ree­de­sed töö­päe­vad ve­ni­ma vä­ga pi­kaks – ena­mik eri­li­si tor­te tel­li­tak­se nä­da­la­va­he­tus­teks. Mõ­neks nä­da­la­va­he­tu­seks on Ama­lia Kon­diit­ril 10, mõ­nel aga ko­gu­ni 25 tor­di­tel­li­must. Kõi­ge kaa­lu­kam tort, mis tal on tul­nud te­ha, oli viie­kord­ne ja kaa­lus 25 ki­lo. See tel­li­ti üh­te Gruu­sia pul­ma Tal­lin­nas.

Aas­ta­päe­vad et­te­võt­ja­na te­gut­se­nud In­na Jür­gen­so­ni mõt­teis mõl­gub plaan ava­da oma poe­ke ka Tal­lin­nas ning võt­ta Viim­si kon­diit­riä­ris­se töö­le pa­gar-kokk, kes hak­kaks te­ge­ma pi­ru­kaid ja ku­li­naa­ria­too­teid: „Viim­sis on mit­meid et­te­võt­ted, mil­le töö­ta­jad tu­le­vad töö­le ko­dust kaa­sa võe­tud või­lei­ba­de­ga. Miks mit­te ha­ka­ta neid toit­lus­ta­ma.“