Kolga restorani Kolck avamine venis plaanitust mahukama remondi tõttu

2820
Kolck on KAIRI KÕRVE ja LIISA OJANGU debüüt restoraniäris.

Alates 1. augustist on Kolga mõisa peahoones tegutseval restoranil püsimenüü ning uksed avatud iga päev.

Alates kevadest on Kuusalu valla Kolga mõisa peahoone esimese korruse restoraniruumidele puhutud sisse uut elu. Sõbrannad Liisa Ojangu, kes on Leesi poepidaja, ja Kairi Kõrve, kes valmistab käsitöösiidreid, elavad Tallinnas, kuid suvitavad Leesil ning alates käesoleva aasta suvest avanud Kolgas restorani Kolck uksed.
Kolck sai veterinaar- ja toiduametilt tunnustuse 15. juulil, alates sellest võivad nad töötada toitlustusasutusena. Facebookis hoidsid nad aga huvilisi Kolcki arenguga kursis varemgi ning pidevalt uuriti, millal näeb menüüd ja avamisaegu.
Liisa Ojangu lausus, et juulis katsetati menüüd ning kes ukse taha tulid, neid ära ei saadetud. Ta lausus, et nüüdseks on püsimenüü kinnitatud. Avatud ollakse iga päev, külastajaid käib palju ning avamispidu on lükatud sügisesse. Siis hakkavad restoranipidajad mõtlema, kuidas saaks end ka linnarahvale paremini tutvustada ning planeerida restorani üritusi: „Kindlasti hoiame uksed lahti jõuludeni. Pärast seda on tavaliselt toitlustuskohtades vaiksem aeg ning saab mõelda, mis edasi. Praegu on olnud käed-jalad nii tööd täis, et pole jõudnud eriti reklaami teha. Personal on väike ning endal tuleb teha kõike, mis vaja.”
Liisa Ojangu rääkis, et huvi restorani avamise vastu oli suur: „Pidin Leesi poes päevas viis korda infot andma, millal restorani avame. Oli nadi olukord, kuna ise ka ei teadnud. Tahtsime avada juuni alguses, kuid selgus, et see on keerulisem, kui oskasime arvata.”
Restoranipidajad jutustasid, et remondi avalöök tehti maisTeeme Ära talgutel, kui ruumid said vaid koristatud: „Selgus, et põrand oli rikutud, tualettruumis polnud vett, köögis enamik torusid katki. Ootasime kaua Kuusalu Soojuse taga – hakkasime juba maikuus rääkima, et meil on vaja vett saada, vastati, et pole reaalne, et  nad  jõuaksid  tulla  enne  juunit.”
Naised rääkisid, et hoone on pretensioonikas: „Sügisel plaanime hakata kütma elektriga. Suvi on olnud vihmane ja kivihoone müürid lähevad sügavale maa alla. Kui on niiske, tõuseb niiskus aina alt üles ning kuna suvel päris kuumaks ei läinudki, ei jõudnud müürid soojeneda ning talvel selle võrra keerulisem.”
Tülikas oli endise pubiinterjööri taastamine mõisastiilis restoraniks: „Tulid likvideerida oranžid seinad ning võtta maast puuimitatsiooniga linoleum, mida kiskusime maasta kaks päeva. Selle alt tuli välja mosaiikpõrand, mille täielikult renoveerisime – puhastasime mosaiigitükid käsitsi ära ning ladusime tagasi.”
Nad lisasid, et imestunud oli ka muinsuskaitse, kes polnud lubanud põrandat üle kleepida täies mahus, vaid ainult äärtest: „Samamoodi imestasid nad seinavärvi üle. Jäi kokkulepe, et see värvitakse heledat tooni, nende arusaam sellest oli erkoranž.”
Palju on veel teha: „Vaatame üle valgustid ning paneme seintele vanad kohalikud maakaardid 17. sajandist, need on tellitud rahvus­arhiivist. Pragunenud värviga seinad kavatseme  nii jätta. Kui need üleni valgeks võõbata, pole pooltki nii huvitav. ”
Külalisi käib uut restorani uudistamas palju, peamiselt turistid, kohalikke on vähem: „Nii mõnigi kord on meil täismaja. Kokkasid on meil kolm, lisaks köögiabilised, kes pakivad ja koristavad. Praegu on tööd selle võrra rohkem, et toitlustame Juminda lastelaagreid.”
Nii Liisa Ojangule kui Kairi Kõrvele on Kolck esimene söögikoht, mida nad peavad: „Esimene hirm on juba üle elatud. Kõige hirmsam oligi remont.”
Menüü panid nad kokku meeskonnatööna ning see veel täieneb: „Meile tuuakse ukse taha marju, aiasaadusi. Kõik, mis pakutud, oleme vastu võtnud. Kala saame Tsitrest ja Tapurlast, lilli tuuakse Kaberlast.”
Kairi Kõrve plaanib tuua Kolka oma siidriäri ning hakata tegema jooki ning hoidiseid kohapeal.
Liisa Ojangu lausus, et Leesi pood elab edasi oma rütmis: „Pood kannatab, kuna on kehvad ilmad. Arvestasime möödunud aasta eeskujul, et august on käibe poolest parim kuu, kuid tänavu on ilmad kehvad ning käive poole väiksem. Poodi jõuan päev-paar nädalas, vastutan tellimuste ja arvete eest. Kindlasti ei soovi äri unarusse jätta.”