Kehra noor karateka MIKK ILVES võitis MMil hõbemedali

1182
MM finaalis kaotas MIKK ILVES napilt Lõuna-Aafrika Vabariigi kara­te­kale.

Juulikuus Berliinis toimunud shukokai karate maailmameistrivõistlustel saavutas hõbemedali 17aastane Kehra noormees MIKK ILVES.

Mullune Euroopa meister Mikk Ilves võistles MMil 1998-2000. aastal sündinud noormeeste raskekaalus, kus võistles kokku 26 karatekat. Avapäeval alistas ta 4 vastast: 2:1 Lõuna-Aafrika Vabariigi, 3:1 Soome ja 3:2 Saksamaa karateka ning poolfinaalis kindlalt 5:1 veel ühe vastase Lõuna-Aafrika Vabariigist. Teisel võistluspäeval, 23. juulil toimunud finaal Lõuna-Aafrika Vabariigi esindaja Shean Marais´ga kulges tasavägiselt, kaheminutiline matš lõppes 0:0 ning läks lisaajale, mis tähendas, et võidu saab see, kumb teenib esimesena punkti.
„Esimest korda lõime samal ajal, see tähendas, et kummalegi punkti ei antud, teisel korral samamoodi, kuid eelistati vastast – punkti ja seega ka võidu sai tema,“ sõnas Mikk Ilves.
Ta tunnistas, et võistlusjärgne pettumus oli suur: „Kui oleksin kaotanud näiteks 4:0, olnuks asi selge – vastane on parem, kuid selles matšis oleksid kohtunikud võinud samahästi anda punkti mulle.“
Seda, et peab sel korral võistlema raskekaalus, sai Mikk Ilves teada alles MMil. Senistel võistlustel, kus ta on osalenud, on raskekaal alanud 70kilost, Berliinis arvati raskekaallasteks ka 65 kilo kaaluvad karatekad. Tema ise kaalus MMi ajal 67 kilo.
„Kui sain teada, et kergekaalu asemel pean võistlema raskekaalus, ehmatas see korralikult ära ja võttis esialgu motivatsiooni kõvasti vähemaks. Raskekaal on absoluutkaal, selles võistlevad ka 100 ja 150kilosed sportlased. Kuid treener Margus Lillinurm ütles, et ära karda, saad hakkama, ka trennis oled ju suurte meestega harjutanud.“
Mikk Ilves mõtleb tagantjärele, et ehk tuli ootamatult raskekaalus võistlemine isegi kasuks – kuna suuri lootusi ei hellitanud, võttis see ka võistlusaegset närvipinget vähemaks.
6aastaselt karatetrenni
Karatega hakkas Mikk Ilves tegelema lasteaialapsena.
„Esialgu viisid vanemad mind Margus Lillinurmi juurde trenni ja edaspidi hakkas see mulle meeldima. Kui hakkas hästi minema, hakkasid tulema võidud,“ lausub ta.
Umbes kümneselt tuli Kehra noormees esimest korda Eesti meistriks. Ükski teine koos temaga Kehras treeninguid alustanud lapsest karatega enam ei tegele, kuid tema treenib siiani esimese treeneri ja suurima eeskuju Margus Lillinurmi juures karateklubis Impact. Treeningud on nii Tallinnas kui Kehras, enamasti 4 korda nädalas.
MMi hõbemedaliomanik selgitab, et shukokai, millega tema tegeleb, on üks paljudest karateliikidest, millel  ei ole nii palju harrastajaid kui sportlikul karatel. Stiilide erinevus on reeglites, näiteks ühes on lubatud ka löögid pähe, teises mitte. Impacti karatekad harrastavad shukokai karated, kuid kogemuste saamiseks käivad Eestis ka sportliku karate võistlustel: „Meie stiilis ei ole võistlusi piisavalt ning hea on võistelda ka teiste, mitte üksnes oma treeningukaaslastega.“
Eelmisel aastal tuli Mikk Ilves ka sportlikus karates kuni 68 kilo kaaluvate noorte seas Eesti meistriks, aasta varem sai pronksmedali. Oma põhialal shukokais tuli ta aasta tagasi Euroopa meistriks ning kaks aastat varem naases Euroopa esivõistlustelt 4. kohaga. MMil käis tänavu esimest korda. Suured tiitlivõistlused toimuvad üle aasta, ühel aastal MM, teisel Euroopa MV. Mikk Ilves võistleb üksnes kumites ehk reaalse vastasega, kata ehk võitlus nähtamatu vastasega talle ei meeldi, peab seda igavaks.
Euroopa meistri ja MMi hõbemedaliomaniku sõnul on karates füüsilisest jõust olulisemad kiirus ja osavus, samuti taktikalised oskused ning liikumine. Ka enda edu peamiseks aluseks peab ta kiirust. Et siiski ka füüsiliselt tugev olla, käib ta kodukandis jooksmas, jalgrattaga sõitmas ning koos sõpradega Kehrasse noorte rajatud vabaõhu jõusaalis treenimas.
Mikk Ilves kinnitab, et motivatsiooni andis MMi medalivõit kõvasti, kuid ta pole kindel, kas aasta pärast, kui läheb Tallinna Tehnikagümnaasiumi lõpuklassi, jätkub tipptasemel sportimiseks piisavalt aega.