„Eri aegade aluspesust näituse tegemine on mõtteis olnud mitu aastat, me kogu on täienenud, nüüd on õige aeg ,“ ütleb Kolga muuseumi juhataja ULVI MEIER.
Kolga muuseum on külastajatele avatud alates kolmapäevast, 20. maist. Viimane nädal on olnud juhataja Ulvi Meierile ja fondihoidja Gitta Truusile kiire ning töörohke. Kui eriolukorda hakati leevendama, tõid nad pesunäituse jaoks neid tarvilikke asju, millele karantiini ajal järele minna ei saanud, ning asusid näitust üles seadma, et see oleks uste taasavamiseks paigas.
Ulvi Meier räägib, et aluspesu näitus oli tööplaani järgi kavas avada üle-euroopalisel muuseumiööl, mis pidi toimuma möödunud laupäeval, 16. mail. Muuseumiöö ajakavas on näituse pealkiri „Mis on ihule kõige lähemal“ ja nii reklaamitakse seda ka nüüd.
Näitusel on naiste ja meeste aluspesu alates mõisaprouade-aegsetest esemetest 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Kaasaegset moodsat pesu esindavad Eesti tuntud pesudisaineri Kriss Sooniku neli komplekti.
Põlvini pesupükstest nappide stringideni
Vanemate eksponaatide seas ei ole juhataja sõnul Kolga mõisarahva aluspesu. Mõisaajast on näituse jaoks saadud Rootsi-Kallavere muusemist mõisaproua von Uexkülli ööpesu, mille ta kinkis oma teenijale, kes seda ei raatsinud kasutada.
„Menda Kirsmaa Kuusalust annetas Kolga muuseumile aastaid tagasi ühe Tallinna proua peenemat satiinist ja pitsidega pesu. Tiiu Lepnurmelt Tsitrest saime väga ilusaid kombineesid. Varasemast ajast on muuseumis Kahalas elanud õdede Alma ja Ida Abergi aluskuued. Lukreetsia Saks andis muuseumile enda kombineede kogu, hinnasildidki olid küljes. Ma ei olnud seni näinud, et 1970ndate aastate kombineed olid ka kärtspunased või helekollased. Nõukogude ajal oli selliseid asju raske saada, küllap pidi kusagil kaubanduses tutvusi olema. Lukreetsialt on muuseumil ka valik Marati puuvillast pesu, siidisukki ja sukahoidjaid,“ loetleb Ulvi Meier.

„Katrin Säär Kolgast tõi meeste ja ka naiste pesu. Meeste pesu on vähe säilinud, mehed on kandnud pesu lõpuni. Anu Tähemaalt Kolgast saime lapse kombinee. Näha saab särke, pükse, sukahoidjaid ja sukki, sukkpükse, pihikuid, korsette. On ka omaaegsed ülimoodsad tagatriibuga sukad. Aluspükse on pikkadest põlvini ja pitsidega eksponaatidest kuni ülinappide stringideni. Näitame, kuidas aluspüksid on aja jooksul muutunud järjest väiksemaks.“
Muuseumi juhataja soovitab tulla näitust vaatama: „Usun, et vanematel külastajatel on äratundmisrõõmu ja noorematel avastamist. Olen teinekord küsinud muuseumi tulnud lastelt, kas nad teavad, mis on kombinee, paljud pole seda sõna varem kuulnudki. Ka meestele peaks me näitus huvi pakkuma. Me ei naeruväärista omaaegset pesu, vaid näitame, kuidas see on ajas muutunud. Kõik esemed on ilusad, igal ajal on olnud oma mood. Nõukogude ajal oli paljudel seljas sarnane pesu, näitame ka neid tooteid alates paksust uhutud pesust. Samuti saab vaadata sel ajal olude sunnil ise kodus heegeldatud bikiine ja meeste ujumispükse.“
Näitusele on tutvustavad tekstid pesu kandmise ja õmblemise ajaloost.
Ulvi Meier jutustab, et veel koguni 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses arvati, et aluspüksid on ainult siivututel naistel, neid kandsid näitlejad ja lõbutüdrukud. Seelikud olid pikad ja neid kanti mitu kihti üksteise peal, pükste kandmist ei peetud vajalikuks.
„Algselt olid naiste aluspükstel kaks keskelt kokku õmblemata lahtist säärt, hiljem hakati tegema tagant klapiga. Kokku tõmmati esmalt nööriga või nööbiti kinni, kummipaela veel ei tuntud. Esimese maailmasõjaga mood muutus, naised olid vabameelsemad, nende riietus läks lühemaks ja mugavamaks, samuti aluspesu,“ märgib ta.
KRISS SOONIKU looming
Kuna soov oli tuua näitusele ka tänapäeva pesu kõrgmoodi, tekkis Ulvi Meieril mõte, et võiks abi paluda Kris Soonikult. Hakkas internetis uurima ja õnnestus rääkida tema assistendiga.
„Saime moelooja nõusoleku, möödunud nädalal toodi meile Kriss Sooniku ateljeest näitusele neli pesukomplekti. Need on näitusel kirsiks tordil. Masstoodang on ilus, kuid Kriss Sooniku loodud pesu on väga eriline. Ning eriline on ka see, et kogu ta toodang valmistatakse Eestis,“ lausub ta.
Kolga muuseum on laienenud
Lisaks omapärasele näitusele ja asjaolule, et külalisi vastu võttes hakkavad muuseumi töötajad ohutuse tagamiseks hädaolukorra ajal kandma näo ees läbipaistvast plastist visiire, on Kolga muuseumil veel suur uudis. Valmis on saamas keldrikorruse ruumidesse seatav püsiekspositsioon. Muuseumi kasutada on alates eelmisest sügisest endise noortekeskuse ruumid. Keldriruumides eksponeeritakse talupidamises kasutusel olnud esemeid, põllu- ja talutööriistu. Allkorrusele pääseb peauksest muuseumi töötajate juhendamisel.
Ulvi Meier ütleb, et käesoleval nädalal on vaja keldrikorrusel veel üht-teist sättida ja plaan on avada kogu muuseum külastajatele pühapäeval, 24. mail, kui toimub Euroopa kaitsealade päeva tähistamiseks korraldatav külastusaktsioon.
Juhataja lisab, et kogu karantiini aja käis muuseumis töö, toimetati keldrikorrusel ja korrastati muuseumi esimese juhataja, kodu-uurija Astrid Veltsmaa arhiivi, mis nüüd on jõudnud Kolga muuseumisse: „Eriolukorras me muuseumi elu otsekui hangus, uksed olid külastajatele suletud. Ent see andis võimaluse tegeleda tagasi saadud arhiiviga, Astrid Veltsmaa on kogunud fotosid, tekste, teiste inimeste mälestusi, kokku kastide kaupa kaustu. Nüüd on need korda seatud.“