Kol­ga muu­seum avas uk­sed ja näi­tu­se „Mis on ihu­le kõi­ge lä­he­mal?“

1054
Näi­tu­sel on eks­po­naa­te ala­tes li­nas­test sär­ki­dest ku­ni õhu­ke­se pits­pe­su­ni.

„Eri ae­ga­de alus­pe­sust näi­tu­se te­ge­mi­ne on mõt­teis ol­nud mi­tu aas­tat, me ko­gu on täie­ne­nud, nüüd on õi­ge aeg ,“ üt­leb Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja UL­VI MEIER.

Kol­ga muu­seum on kü­las­ta­ja­te­le ava­tud ala­tes kol­ma­päe­vast, 20. maist. Vii­ma­ne nä­dal on ol­nud ju­ha­ta­ja Ul­vi Meie­ri­le ja fon­di­hoid­ja Git­ta Truu­si­le kii­re ning töö­roh­ke. Kui erio­lu­kor­da ha­ka­ti lee­ven­da­ma, tõid nad pe­su­näi­tu­se jaoks neid tar­vi­lik­ke as­ju, mil­le­le ka­ran­tii­ni ajal jä­re­le min­na ei saa­nud, ning asu­sid näi­tust üles sead­ma, et see oleks us­te taa­sa­va­mi­seks pai­gas.

Ul­vi Meier rää­gib, et alus­pe­su näi­tus oli tööp­laa­ni jär­gi ka­vas ava­da üle-eu­roo­pa­li­sel muu­seu­miööl, mis pi­di toi­mu­ma möö­du­nud lau­päe­val, 16. mail. Muu­seu­miöö aja­ka­vas on näi­tu­se peal­ki­ri „Mis on ihu­le kõi­ge lä­he­mal“ ja nii rek­laa­mi­tak­se se­da ka nüüd.

Näi­tu­sel on nais­te ja mees­te alus­pe­su ala­tes mõi­sap­roua­de-aeg­se­test ese­me­test 19. sa­jan­di lõ­pust ku­ni tä­na­päe­va­ni. Kaa­saeg­set mood­sat pe­su esin­da­vad Ees­ti tun­tud pe­su­di­sai­ne­ri Kriss Soo­ni­ku ne­li komp­lek­ti.

Põl­vi­ni pe­su­püks­test nap­pi­de st­rin­gi­de­ni
Va­ne­ma­te eks­po­naa­ti­de seas ei ole ju­ha­ta­ja sõ­nul Kol­ga mõi­sa­rah­va alus­pe­su. Mõi­saa­jast on näi­tu­se jaoks saa­dud Root­si-Kal­la­ve­re muu­se­mist mõi­sap­roua von Uex­kül­li öö­pe­su, mil­le ta kin­kis oma tee­ni­ja­le, kes se­da ei raat­si­nud ka­su­ta­da.

„Men­da Kirs­maa Kuu­sa­lust an­ne­tas Kol­ga muu­seu­mi­le aas­taid ta­ga­si ühe Tal­lin­na proua pee­ne­mat sa­tii­nist ja pit­si­de­ga pe­su. Tiiu Lep­nur­melt Tsit­rest sai­me vä­ga ilu­said kom­bi­nee­sid. Va­ra­se­mast ajast on muu­seu­mis Ka­ha­las ela­nud õde­de Al­ma ja Ida Aber­gi alus­kuued. Luk­reet­sia Saks an­dis muu­seu­mi­le en­da kom­bi­nee­de ko­gu, hin­na­sil­did­ki olid kül­jes. Ma ei ol­nud se­ni näi­nud, et 1970nda­te aas­ta­te kom­bi­need olid ka kärts­pu­na­sed või he­le­kol­la­sed. Nõu­ko­gu­de ajal oli sel­li­seid as­ju ras­ke saa­da, kül­lap pi­di ku­sa­gil kau­ban­du­ses tut­vu­si ole­ma. Luk­reet­sialt on muu­seu­mil ka va­lik Ma­ra­ti puu­vil­last pe­su, sii­di­suk­ki ja su­ka­hoid­jaid,“ loet­leb Ul­vi Meier.

Nä­ha saab ka mees­te­pe­su. Kõr­val­mo­del­lil on sel­jas nõu­ko­gu­deaeg­ne kom­bi­nee.

„Kat­rin Säär Kol­gast tõi mees­te ja ka nais­te pe­su. Mees­te pe­su on vä­he säi­li­nud, me­hed on kand­nud pe­su lõ­pu­ni. Anu Tä­he­maalt Kol­gast sai­me lap­se kom­bi­nee. Nä­ha saab sär­ke, pük­se, su­ka­hoid­jaid ja suk­ki, sukk­pük­se, pi­hi­kuid, kor­set­te. On ka omaaeg­sed üli­mood­sad ta­gat­rii­bu­ga su­kad. Alus­pük­se on pik­ka­dest põl­vi­ni ja pit­si­de­ga eks­po­naa­ti­dest ku­ni üli­nap­pi­de st­rin­gi­de­ni. Näi­ta­me, kui­das alus­pük­sid on aja jook­sul muu­tu­nud jär­jest väik­se­maks.“

Muu­seu­mi ju­ha­ta­ja soo­vi­tab tul­la näi­tust vaa­ta­ma: „Usun, et va­ne­ma­tel kü­las­ta­ja­tel on ära­tund­mis­rõõ­mu ja noo­re­ma­tel avas­ta­mist. Olen tei­ne­kord kü­si­nud muu­seu­mi tul­nud las­telt, kas nad tea­vad, mis on kom­bi­nee, pal­jud po­le se­da sõ­na va­rem kuul­nud­ki. Ka mees­te­le peaks me näi­tus hu­vi pak­ku­ma. Me ei nae­ru­vää­ris­ta omaaeg­set pe­su, vaid näi­ta­me, kui­das see on ajas muu­tu­nud. Kõik ese­med on ilu­sad, igal ajal on ol­nud oma mood. Nõu­ko­gu­de ajal oli pal­ju­del sel­jas sar­na­ne pe­su, näi­ta­me ka neid too­teid ala­tes pak­sust uhu­tud pe­sust. Sa­mu­ti saab vaa­da­ta sel ajal olu­de sun­nil ise ko­dus hee­gel­da­tud bi­kii­ne ja mees­te uju­mis­pük­se.“

Näi­tu­se­le on tut­vus­ta­vad teks­tid pe­su kand­mi­se ja õmb­le­mi­se aja­loost.
Ul­vi Meier ju­tus­tab, et veel ko­gu­ni 19. sa­jan­di lõ­pus ja 20. sa­jan­di al­gu­ses ar­va­ti, et alus­pük­sid on ai­nult sii­vu­tu­tel nais­tel, neid kand­sid näit­le­jad ja lõ­bu­tüd­ru­kud. See­li­kud olid pi­kad ja neid kan­ti mi­tu kih­ti üks­tei­se peal, püks­te kand­mist ei pee­tud va­ja­li­kuks.

„Alg­selt olid nais­te alus­püks­tel kaks kes­kelt kok­ku õmb­le­ma­ta lah­tist säärt, hil­jem ha­ka­ti te­ge­ma ta­gant kla­pi­ga. Kok­ku tõm­ma­ti es­malt nöö­ri­ga või nöö­bi­ti kin­ni, kum­mi­pae­la veel ei tun­tud. Esi­me­se maail­ma­sõ­ja­ga mood muu­tus, nai­sed olid va­ba­meel­se­mad, nen­de riie­tus läks lü­he­maks ja mu­ga­va­maks, sa­mu­ti alus­pe­su,“ mär­gib ta.

KRISS SOO­NI­KU loo­ming
Ku­na soov oli tuua näi­tu­se­le ka tä­na­päe­va pe­su kõrg­moo­di, tek­kis Ul­vi Meie­ril mõ­te, et võiks abi pa­lu­da Kris Soo­ni­kult. Hak­kas in­ter­ne­tis uu­ri­ma ja õn­nes­tus rää­ki­da te­ma as­sis­ten­di­ga.

„Sai­me moe­loo­ja nõu­so­le­ku, möö­du­nud nä­da­lal too­di mei­le Kriss Soo­ni­ku atel­jeest näi­tu­se­le ne­li pe­su­komp­lek­ti. Need on näi­tu­sel kir­siks tor­dil. Mass­too­dang on ilus, kuid Kriss Soo­ni­ku loo­dud pe­su on vä­ga eri­li­ne. Ning eri­li­ne on ka see, et ko­gu ta too­dang val­mis­ta­tak­se Ees­tis,“ lau­sub ta.

Kol­ga muu­seum on laie­ne­nud
Li­saks oma­pä­ra­se­le näi­tu­se­le ja as­jao­lu­le, et kü­la­lis­i vas­tu­ võt­tes hak­ka­vad muu­seu­mi töö­ta­jad ohu­tu­se ta­ga­mi­seks hä­dao­lu­kor­ra ajal kand­ma näo ees lä­bi­paist­vast plas­tist vi­sii­re, on Kol­ga muu­seu­mil veel suur uu­dis. Val­mis on saa­mas keld­ri­kor­ru­se ruu­mi­des­se sea­tav pü­sieks­po­sit­sioon. Muu­seu­mi ka­su­ta­da on ala­tes eel­mi­sest sü­gi­sest en­di­se noor­te­kes­ku­se ruu­mid. Keld­ri­ruu­mi­des eks­po­nee­ri­tak­se ta­lu­pi­da­mi­ses ka­su­tu­sel ol­nud ese­meid, põl­lu- ja ta­lu­töö­riis­tu. All­kor­ru­se­le pää­seb peauk­sest muu­seu­mi töö­ta­ja­te ju­hen­da­mi­sel.

Ul­vi Meier üt­leb, et käe­s­ole­val nä­da­lal on va­ja keld­ri­kor­ru­sel veel üht-teist sät­ti­da ja plaan on ava­da ko­gu muu­seum kü­las­ta­ja­te­le pü­ha­päe­val, 24. mail, kui toi­mub Eu­roo­pa kait­sea­la­de päe­va tä­his­ta­mi­seks kor­ral­da­tav kü­las­tu­sakt­sioon.

Ju­ha­ta­ja li­sab, et ko­gu ka­ran­tii­ni aja käis muu­seu­mis töö, toi­me­ta­ti keld­ri­kor­ru­sel ja kor­ras­ta­ti muu­seu­mi esi­me­se ju­ha­ta­ja, ko­du-uu­ri­ja Ast­rid Velts­maa ar­hii­vi, mis nüüd on jõud­nud Kol­ga muu­seu­mis­se: „Erio­lu­kor­ras me muu­seu­mi elu ot­se­kui han­gus, uk­sed olid kü­las­ta­ja­te­le su­le­tud. Ent see an­dis või­ma­lu­se te­ge­le­da ta­ga­si saa­dud ar­hii­vi­ga, Ast­rid Velts­maa on ko­gu­nud fo­to­sid, teks­te, teis­te ini­mes­te mä­les­tu­si, kok­ku kas­ti­de kau­pa kaus­tu. Nüüd on need kor­da sea­tud.“

Eelmine artikkelErio­lu­kord sai lä­bi
Järgmine artikkelAni­ja val­la­va­lit­su­se Aeg­vii­du tee­nin­dus­punkt ko­lis re­no­vee­ri­tud de­poos­se