KIK toe­tab Ani­ja ja Raa­si­ku val­da jäät­me­jaa­ma ra­ja­mist

1033

Nii Ani­ja kui Raa­si­ku val­da jäät­me­jaa­ma­de ra­ja­mi­seks eral­da­ti 94 078 eu­rot.

Ke­va­del esi­tas MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­ku­se­le (KIK) meet­mes­se „Jäät­me­te ring­lus­se­võtt ja kor­dus­ka­su­tu­seks et­te­val­mis­ta­mi­ne“ taot­lu­se Har­ju­maa­le ka­he uue jäät­me­jaa­ma ra­ja­mi­seks. Üks on plaa­ni­tud Ani­ja, tei­ne Raa­si­ku val­da. Kui möö­du­nud aas­tal KIK neis­se val­da­des­se jäät­me­jaa­ma­de te­ge­mi­seks toe­tus­ra­ha ei and­nud, siis eel­mi­sel nä­da­lal ot­sus­tas mõ­le­mat pro­jek­ti toe­ta­da.

Kum­ma­gi jäät­me­jaa­ma ra­ja­mi­ne lä­heb maks­ma 134 398 eu­rot, sel­lest KIK an­nab 70 prot­sen­ti – 94 078 eu­rot. Toe­tu­se saa­mi­seks pi­did mõ­le­ma val­la vo­li­ko­gud ga­ran­tee­ri­ma, et ka­van­da­vad ee­lar­ves­se järg­mi­se küm­ne aas­ta jook­sul ra­ha jäät­me­jaa­ma ülal­pi­da­mis­ku­lu­deks. Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu nõus­tus jäät­me­jaa­ma te­ge­vus­ku­lu­sid fi­nant­see­ri­ma ku­ni 52 000 ja Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu ku­ni 55 000 eu­ro eest aas­tas.

Ani­ja val­la jäät­me­jaam tu­leb Keh­ras­se, OÜ Mul­ti­mek Bal­tic kõr­val asu­va­le krun­di­le Tsel­lu­loo­si tä­nav 2a, mil­le val­la­va­lit­sus taot­les jäät­me­jaa­ma jaoks rii­gilt mu­nit­si­paa­lo­man­dis­se. Raa­si­ku val­la jäät­me­jaam te­hak­se Aru­kü­la en­di­se vei­ni­te­ha­se vas­tas asu­va­le maa-ala­le, Ra­ve­ni pu­has­tus- ja pur­gi­mis­sead­me­te kõr­va­le.

„Esi­me­ne etapp jäät­me­jaa­ma­de ra­ja­mi­seks on lõ­pu­sir­gel,“ sõ­nas eelp­ro­jek­tid ja ra­ha­taot­lu­sed koos­ta­nud MTÜ Jäät­me­hal­dus­kes­kus te­gev­juht Tõ­nu Tup­pits.

Järg­mi­se­na tu­leb ra­has­ta­ja­le ehk KI­Ki­le esi­ta­da te­ge­vus­ka­va, te­ha pro­jek­tee­ri­mis­han­ge ning ha­ka­ta jäät­me­jaa­ma­sid pro­jek­tee­ri­ma, see­jä­rel kuu­lu­ta­da väl­ja ehi­tus­han­ge: „Pilt­li­kult öel­des – tal­vel pro­jek­tee­ri­me, su­vel ehi­ta­me. Eel­da­me, et jäät­me­jaa­mad saa­vad val­mis en­ne järg­mi­se aas­ta no­vemb­rit. Kui­gi­võrd dik­tee­rib ka ehi­tus­turg.“

Tõ­nu Tup­pits ar­vas – ku­na pro­jek­tee­ri­mi­se ku­lud ei ole meet­me abi­kõl­bu­li­kud ku­lud, võib kok­ku lep­pi­da, et tel­li­da ka­he jäät­me­jaa­ma jaoks ühi­ne pro­jek­ti­han­ge.

„Pä­ris tüüpp­ro­jek­ti siis­ki ka­su­ta­da po­le või­ma­lik, ku­na Keh­ra ja Aru­kü­la krun­did on eri­ne­vad,“ lau­sus ta.
Jäät­me­jaam on si­su­li­selt aia­ga pii­ra­tud as­fal­tp­lats, kus on töö­ta­ja jaoks ol­me­hoo­ne ning kon­tei­ne­rid, vä­he­malt 12 eri lii­gi jäät­me­te vas­tu­võt­mi­seks: „Vi­suaal­selt ei eri­ne jäät­me­jaam ta­va­li­sest töös­tus­par­gist, pi­gem on sel­lest vaik­sem. Jäät­meid, mis võik­sid te­ki­ta­da lõh­na­häi­rin­guid, sin­na tõe­näo­li­selt ko­gu­ma ei ha­ka­ta.“

Reos­tu­se en­ne­ta­mi­seks ehi­ta­tak­se jäät­me­jaa­ma­de­le lo­kaal­sed pu­has­tus­sead­med, li­saks pan­nak­se nii õli- kui lii­va­püü­du­rid – ju­huks, kui mi­da­gi reos­ta­vat peaks mi­ne­ma üm­ber ja voo­la­ma pin­na­ses­se: „Oht­li­ke jäät­me­te jaoks tu­leb spet­siaal­se teh­ni­li­se la­hen­du­se­ga vas­tu­võ­tu­kon­tei­ner.“

Kon­tei­ne­rid pai­gal­da­tak­se Tõ­nu Tup­pit­sa kin­ni­tu­sel jäät­me­jaa­ma­des­se nii, et jäät­me­te äraand­mi­ne oleks lo­gis­ti­li­selt mu­gav – saaks au­to­ga sõi­ta nen­de lä­he­da­le ja jäät­med ot­se kon­tei­ne­ris­se laa­di­da.

„Kõi­gis­se jäät­me­jaa­ma­des­se ehi­ta­tak­se teed sel­li­selt, et jäät­meid too­ma tul­nud ma­sin ei peaks väl­ja sõit­mi­seks ta­gur­da­ma ning saaks lahkuda nii, et ei se­ga sa­mal ajal sis­se­sõit­jaid,“ sel­gi­tas ta.

Jäät­me­hal­dus­kes­ku­se juht tõi hea näi­te­na Har­ku val­la jäät­me­jaa­ma Ta­ba­sa­lus, kus on eral­di sis­se- ja väl­ja­pääs, vas­tu­pi­di­se näi­te­na Lää­ne-Har­ju val­la jäät­me­jaa­ma Kar­ja­kü­las, ku­hu kaks au­tot kor­ra­ga häs­ti mah­tu­da ei ta­ha.

Ani­ja ja Raa­si­ku val­la jäät­me­jaa­ma­des ha­ka­tak­se vas­tu võt­ma pa­be­rit ja kar­ton­gi, plas­ti­kut, me­tal­li, klaa­si, aia- ja hal­jas­tus­jäät­meid, pui­tu, teks­tii­li, suur­jäät­meid, reh­ve, eter­nii­ti, oht­lik­ke jäät­meid ja muud.