Kevad ei ole kaugel ka loomariigis

1598

Päike käib järjest kõrgemalt ja meelitab õue kõik kahe-, nelja-, kuue- ja kaheksajalgsed. Meie lemmikloomad naudivad kevadisi pikki jalutuskäike, olgu siis omanikuga või ilma.

Kassiisandad otsivad usinalt pruute, võttes ette kilomeetrite pikkuseid matku Sageli tulevad pulmapoisid koju tagasi mõne parasiidi, haiguse või haava võrra rikkamana, muresid peab aitama lahendada peremees.

Et omanik ennast päris halliks ei muretseks, kas kass üldse koju tagasi jõuab ja millises olekus, saab meetmed tarvitusele võtta. Mikrokiip naha all aitab looma leides tuvastada omanikku, vaktsineeritud kassil on võimalus nakkushaigusi saada väiksem, kirbu- ja puugi rohi turjal ei lase vereimejaid sööma.

Siiski on parem kõigile, kui kass hulkumas ei käi. Looduse kutse vastu aitab kõige paremini kastreerimine, mida võib teha alates seitsmendast elukuust.

Kassiemandad hüüavad häälekalt jooksuaja saabumisest ja kõige märkamatumal hetkel kaovad õue poiste juurde. Tulemuseks on teadagi imearmsad kassipojad. Et ei peaks soovimatute järeltulijatega tegelema, on mõistlik emane kass steriliseerida. Loomulikult tuleb ka emast kassi vaktsineerida ja vähemalt õueskäijatele kiip panna.

Et koerad saaks kevadest täit rõõmu tunda, kohtuda muretult oma mängukaaslastega ja kadumamineku korral lihtsamini koju tagasi saada, peab omanik mõned asjad korda ajama.

Soovimatute kutsikate vältimisel ei ole abiks jooksuaja püksid, kõrge aed ega omaniku vali hääl, vaid ainult steriliseerimine. Isase koera pulmaplaanide piiramiseks on parim viis tema kastreerimine.

Nakkushaiguste vältimiseks saab koera vaktsineerida ja seda tuleb teha iga-aastaselt. Registreerimata kiip naha all on mõttetu vidin, omaniku mure on kiip enda ja koeraga ühendada.

Kevadel on nuuskimiskõlbulike kakahunnikute kontsentratsioon tavapärasest suurem ning oht ussinakkust saada tõusnud. Ussirohtu peaks andma nii koertele kui kassidele kord kvartalis, tubased kassid võivad seda saada ka kord poole aasta jooksul.

Kevade saabudes vahetatakse talvekasukas suvisema vastu. Vana karv tuleb välja kammida, sest selline vilt niiskub ning loob soodsa pinnase nahapõletike tekkeks. Kammida tasub ka kasse, sest karvapulstikute väljaoksendamine ei ole lõbus.

Esimeste soojadega, nii kui mätas taheneb, lähevad liikvele puugid. Et nendega nakatumist vältida, saab kasutada turjale tilgutatavaid ravimeid või ravimkaelarihmasid. Kui puugid tülitavad loomi soojal ajal, siis kirbud on saadaval aastaringselt ning võitlus nendega toimub samuti aastaringselt.

Sääsed ei tüüta mitte ainult inimesi, vaid hammustavad hea meelega ka koeri, mõned koerad on sääskede vastu lausa allergilised. Siingi aitavad nahale tilgutatavad preparaadid. Sääsehooajal peavad eriti hoolsad olema küülikuomanikud, sest sääsed kannavad edasi müksomatoosi nimelist nakkushaigust, mille vastu on võimalik vaktsineerida.

Eelmine artikkelVarastati kaubikust
Järgmine artikkelKehra gümnaasium elab uutes tingimustes tavapärast koolielu