„Ülev ja uhke tunne oli olla rahvamuusikapeol liigijuht. Tore, et lõõtspliimängijad tahtsid osaleda, võtsid minu valitud lood selgeks õppida ning esinesid peol väga hästi. Olen neile kõigile tänulik,“ ütles Kuusalu vallast Vihasoo külast pärit Kert Krüsban reedel, 4. juulil pärast Tallinnas Vabaduse platsil toimunud rahvamuusikapidu „Iseoma“.
Vabariigi pillimeheks 2022 kuulutatud ning 2024. aasta suvel kolmandat korda lõõtspilli võistumängimise võitnud ja seoses sellega Eesti lõõtsakuninga tiitli pälvinud Kert Krüsban kutsuti laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeo toimkonda kolm aastat tagasi. Tema valis repertuaari, koostas õppematerjalid. Tegi Tallinnas ja Tartus pillimängijatega eelproove.
Lõpuks oli kõigil osaleda soovijail ettemäng. Rahvamuusikapeol esinesid 51 lõõtsamängijat koos liigijuhiga. Osad neist kuuluvad Tallinna või Põlva lõõtsaklubisse, ka Pärnumaa Lõõtspillihaigete Seltsi või on Pärnumaa kunstidekoolist ning paljud on üksikharrastajad.
Koos esitati neli lugu. Repertuaaris olid vähemtuntud lõõtsapalad: kolm vanemat lugu „Heinale“, „Läänemaa labajalad“ ja „Polkad Tähevälja kapelli järgi“ ning koos teistega laval esinenud lõõtspillimängija Kristi Kooli „Õhtune valss“.
Kert Krüsban: „Kui tuli pakkumine olla liigijuht ja valida lood, teadsin, et vanematest viisidest võiksid olla need kolm ja autorilugudest Kristi loodud valss. Üks lugu pidi olema solistidega, valisin Martin Mülleri ja Asso Indi toimiva duo ning loogiline oli mängida Martini vanaemalt Hella Tõeverelt üles kirjutatud laulu „Heinale“. Tähevälja kapell oli juba varasemast jäänud meelde.“
Küsimusele, kui palju on ta enda repertuaaris lõõtsalugusid, vastas 26aastane Kert Krüsban, et sellele küsimusele temal vastust pole, lugusid on nii palju, et võib mängida mitu tundi.
Pilli hakkas ta mängima kuueaastaselt – enda sõnul kääksutas siis kodus olnud väikest lastekarmoškat. Kui läks Vihasoo algkooli esimesse klassi, asus õppima Loksa muusikakoolis akordioni, selleks ajaks oskas karmoškal mängida üht lugu.
Ta on viiendat põlve pillimees. Rahvamuusikapeol esitasid torupillimängijad „Ratsovi saajaloo“, mis on seatud Kuusalu kihelkonnas Virve külas sündinud ja Tapurlas elanud Jakob Ratsovi 1913. aastal mängitud arhiivisalvestise järgi.
Jakob Ratsov oli Kert Krüsbani vanavanavanaonu. Ka lõõtsamehe vanaisa, Vihasoo-Kasispea kandi tuntud akordionimängija Lembit Voorandi perekonnanimi oli enne Ratsov, mis eestistati. Akordioni mängib samuti lõõtsakuninga ema Merle Krüsban.
Esinemisi alustas Kert Krüsban algklassipoisina ansamblis Lahemaa Rahwamuusikud. Lõõtspilli õppis ta mängima onu Mati Voorandi ning onunaise, Lahemaa Rahwamuusikute juhi Viivi Voorandi ja ansambli lõõtsamängija Raivo Nurmsalu järgi.
Kert Krüsban on õppinud Vihasoo lasteaed-algkoolis, Loksa ja Haljala gümnaasiumis.
Akordionimängu õppis pärast Loksa muusikakooli veel Tallinnas Otsa-koolis ning pärimusmuusika eriala diplomi sai Tartu Elleri muusikakoolis, kus tema lõõtsaõpetaja oli Juhan Uppin.
Praegu töötab Kert Krüsban lõõtsa- ja akordioniõpetajana Mooste, Tabivere ja Viljandi ning Tartu valla muusikakoolis. Ta on ansambli Tuulebant asutaja ja juht ning viimastel aastatel olnud Vihasoo traditsiooniliste pilliprallede peakorraldaja.
Laulu- ja tantsupeo „Iseoma“ nädalal saatis ta kahel korral peotuld. Esmalt mängis lõõtsa hobuvankril, millega Kuusalu vallas viidi Tammispea külast Loksa poole suundunud tuli Vihasoo rahvamaja eest mõnisada meetrit edasi teeristini. Teisel korral oli pillimehena purjelaeval Runbjarn, millega peotuli liikus Harku vallast Tilgu sadamast Tallinnasse Noblessneri sadamasse.
