
Programm Noored Kooli korraldas Kehra gümnaasiumis kahepäevased mõttetalgud „HaridusIDU 2017“.
Eestis teist korda toimunud „HaridusIDU“ on Garage48-stiilis kokkusaamine, kus sõeluti välja kõige põletavamad probleemid hariduses ning hakati neile uudseid lahendusi mõtlema. Osalesid peamiselt programmi Noored Kooli osalejad ja vilistlased, aga teisedki, kes soovisid. Kehrasse tuli eri paigust ka tudengeid, õpilasi, ettevõtjaid, lapsevanemaid.
Laupäeval, 11. veebruaril tegi Janno Siimer OÜst Velvet 24le osalejale koolituse, seejärel räägiti, millised on kokkutulnute meelest suurimad probleemid meie hariduses. Sellest tekkis niinimetatud ideede oksjon – igaüks valis 11st esitatud probleemist ühe, mille lahenduse väljamõtlemises soovis osaleda. Nii moodustus 5 gruppi, kes hakkasid viiele probleemile lahendusi mõtlema. Pühapäeva pärastlõunal tuli oma ideed esitleda žüriile. Selles olid Swedbanki eraisikupanganduse divisioni juht Kaie Metsla, kes on ka Noored Kooli nõukogu liige, energiakontserni Utilitas juht Priit Koit, Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, Janno Siimer ning Noored Kooli valiku- ja vilistlassuhete juht Iiris Oosalu.
Swedbank ja Utilitas panid oma lemmikule välja auhinnaks 5 tundi mentortundi idee edasiarendamiseks või teostamiseks, Noored Kooli 3tunnise meeskonnakoolituse ja Rahva Raamatu kinkekaardid. Swedbanki lemmik oli lahenduste pakkumine probleemile, kuidas viia võimekad noored tööle Ida-Virumaale, kus kooliõpilaste õpitulemused on teiste maakondade omadega võrreldes aastajagu maas. Utilitase preemia sai töörühm, mis pakkus välja, kuidas muuta ettevõtete külastamine kooliõpilastele huvitavaks ja ettevõtete jaoks efektiivsemaks. Kolm ülejäänud gruppi jagasid omavahel Noored Kooli 3tunnise meeskonnakoolituse ja Rahva Raamatu kinkekaardid. Need töörühmad pakkusid välja koolitusprogrammi, mis õpetab uusi õppemeetodeid pedagoogidele, kes on koolis töötanud pikka aega, kuidas murda müüte hariduses ning kuidas kaasata kooli igapäevaküsimuste otsustamisse peale juhtkonna ka õpilased ja lapsevanemad.
„HaridusIDU“ üks korraldaja, Iiris Oosalu programmist Noored Kooli, ütles, et on ettevõtmisega väga rahul: „Nüüd on iga meeskonna otsustada, kas soovib oma teemaga edasi tegeleda. Isegi kui kõigist ei saa elavat algatust, on osalejad katsetanud läbi mudeli, kuidas genereerida probleemile lahendus ning sellega õppinud,“ lausus ta.
Miks Kehras?
Esimene „HaridusIDU“ toimus aasta tagasi Kiviõlis, nüüd valiti Iiris Oosalu sõnul Kehra, kuna ka seal töötab õpetajatena mitu Noored Kooli vilistlast.
„Käimegi mööda koole, kus on meie osalejad ja vilistlased. Kehra gümnaasiumis töötavad Noored Kooli vilistlased Reesi Kuslap, Ott Oja ja Mari-Liis Raudsepp,“ lausus ta.
„Kehras on tohutult potentsiaali, siin on suur kool, kus saab teha palju uuendusi, ka koolijuht on väga valmis muutusteks,“ lisas „HaridusIDU“ teine põhiline korraldaja Noored Kooli värbamis- ja turundusjuht Maris Viires, kes elab Raasiku valla Kurgla külas.
Aastaid tegi Maris Viires ehteid ning õpetas nende tegemist ka teistele. Kui oma lapsed hakkasid koolis käima, ei meeldinud talle, kuidas õpetajad suhtusid õpilastesse, millised olid õpetajate omavahelised suhted. Ta hakkas koos abikaasaga koolides tegema õpilastele meeskonnatöö koolitusi, mida nimetasid inimeseksolemise töötoaks: „Sain inspiratsioonilaengu ja tundsin, et seda tahangi teha, kuigi hariduses töötamise kogemust mul ei olnud. Kolm aastat tagasi otsis Noored Kooli värbamis- ja turundusjuhti, kandideerisin.“
„HaridusIDU“ žürii liige, Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal kiitis, et kaks päeva tegid ärksad inimesed pingsat mõttetööd ning tõid välja toredaid ja õigeid mõtteid, kuid hariduses on muudatuste tegemine pikk protsess. Ta tõi näiteks, ühes grupis räägiti kaasamisest ja pakuti – kui õpilased ja lapsevanemad soovivad, võiks koolipäev alata kell 9, kuid koolid peavad täitma riiklikku õppekava ning muudatuste tegemine ei ole enamasti lihtne.






