
Leinapäeval, 14. juunil meenutati Kehra ja Raasiku raudteejaamades 78 aastat tagasi Eestist külmale maale küüditatud inimesi.
14. juuni päeval oli juuniküüditamise mälestushetk Kehra raudteejaama juures. Kehra lauluklubi Helin esitas laule kodust, abivallavanem Marge Raja pani vallavalitsuse ja volikogu ning MTÜ Kehra Raudteejaam juht Anne Oruaas MTÜ nimel pärja mälestuskivi juurde.
Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga kutsus üles mõtlema neile, keda aasta pärast Eesti Vabariigi langemist viis kommunistide ja kaasajooksikute tormilaine kodust võõrsile, kus neist mitmed jätsid karmides tingimustes oma elu. Marge Raja märkis, et 78 aastat tagasi saadeti Eestist Siberi poole teele üle 10 000 inimese – poliitikud, omavalitsustegelased, politseinikud, ettevõtjad, edukamad põllumehed, haritlased.
„Enamik, kes topiti täis vagunitesse, olid tegelikult naised ja lapsed, mehed ja isad saadeti ilma kohtu otsuseta vangilaagritesse,“ sõnas ta ja lisas, et ligi 40 protsenti juuniküüditamise ohvritest Eestis olid alla 17 aastased lapsed, sealhulgas 100 imikut.
Pärast leinamiitingut küüditamise ohvrite mälestuskivi juures näidati Kehra jaamahoones esmakordselt avalikult filmi „Teekond“, kus oma mõtteid-meenutusi jagab Anija valla aukodanik, 1949. aastal perega lapsena Siberisse küüditatud Tiiu Trisberg. Pärast seda oli võimalik vaadata samuti küüditamisest kõnelevat dokumentaalfilmi „Monument vanaemale“.
Raasiku raudteejaama mälestuskivi juures õhtul toimunud leinamiitingul laulis Harju-Jaani noorte meeskoor. 78 aastat tagasi toimunut meenutasid kirikuõpetaja Jaan Nuga ning vallavanem Andre Sepp. Vallavanem ja volikogu esimees Tiina Rühka asetasid juuniküüditamise mälestuskivi juurde pärja ja süütasid küünlad. Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga luges ette Ljubov Aljasmäe kirjapandud loo oma pere küüditamisest.
Kuusalu vallavalitsus asetas küüditamispäeval kimbu ja küünla Kuusalu kalmistule ning Keskväljakule telefoni kujutava mälestusmärgi juurde.




