Kui RENE KAALO hakkas Facebooki kaudu otsima inimest, kelle raha ta leidis, ei osanud aimatagi, kui suure tähelepanu osaks ta sellega saab.
Eelmisel teisipäeva, 18. oktoobri tööpäeva lõpus postitas Kehra käsipalliklubi mänedžer Rene Kaalo oma Facebooki lehele teate selle kohta, et leidis samal hommikul Ülemiste City linnakust 520 eurot. Ta lubas – annab raha tagasi omanikule, kui see oskab öelda, mis on kirjas raha juures olnud kokkumurtud paberil.
Postitus levis kulutulena – seda jagas sotsiaalmeedias rohkem kui 5500 inimest. Järgmisel päeval kirjutasid Rene Kaalost Õhtuleht, Linnaleht, uudisteportaal Delfi, sellest kõneleti raadios. Tema teguviisi nimetati uskumatuks ja harukordseks aususeks, kommentaarides arutlesid inimesed, kuidas oleksid nad ise sarnases olukorras käitunud. Arvati, et enamik inimesi oleks raha jätnud endale, pakuti isegi, et Rene Kaalo tuleks esitada Eestimaa Uhkuse auhinnale. Osa kommenteerijaid leidis aga, et tegu on reklaamitrikiga, kuna postitusele oli lisatud leidja ettevõtte nimi ning leiuga ühel pildil oli firma pastakas.
Rahaleidja ütles Sõnumitoojale, et ei osanud sellist möllu, mis kaasnes tema spontaansele postitusele, ette näha. Rene Kaalo jutustas, et läks tol hommikul tööle Ülemiste Citysse ning nägi maas 500 ja 20 euro suurust rahatähte ning nende lähedal kokkumurtud ruudulist paberilehte. Oletas, et need olid kukkunud maha koos ja võttis kõik üles. Kontoris pani ta leiu pliiatsitopsi ja unustas. Tööpäeva lõpus, kui pidi kulleri toodud saadetise eest allkirja andma, avastas pliiatsitopsist sinna hommikul pandu.
„Tegin sellest pildi, juhtumisi jäi fotole ka Primendi pastakas, millega andsin kullerile allkirja. Panin selle spontaanselt Facebooki üles, tekstile lisasin oma ettevõtte nime, et raha kaotajal oleks selle järgi võimalik mind leida,“ rääkis ta.
Tema postitus hakkas kiiresti levima ning peagi hakkasid Rene Kaalo Facebooki postkasti laekuma ka sõnumid kõikvõimalikelt „rahakaotajatelt“: „See üllatas mind kõige rohkem, et inimesed nii julgelt valetasid. Sain selliseid sõnumeid vähemalt 20, kus väideti, et see on tema raha, kes kaotas Ülemiste keskuses söömas käies, kes lubas mulle 100 eurot, kui tema raha tagasi annan.“
Raha kaotajani jõudis leidja tema töökaaslase ja selle naise kaudu. Kui Rene Kaalo oli neid oma küsimustega testinud ning vastused olid samad, sai ta kindluse, et tegu on õige inimesega. Asi oli täiesti kindel, kui raha kaotanud noorem mees kirjeldas täpselt ruudulisel paberil olnud põrandajooniseid – kaotatud raha oli mõeldud ehitajana töötava mehe koju parketi ostmiseks. Järgmisel päeval rahal järel käies viis ta leidjale tänutäheks konjaki ja šokolaadi.
„Olen positiivselt üllatunud, et sotsiaalmeedial on tohutu jõud. Mulle kui IT-inimesele teeb rõõmu, et IT aitab ühiskonda parandada,“ lausus Rene Kaalo.
Raha endale jätmisele ta ei mõelnud: „500 euroga rikkaks ei saa. Kas oleksin läinud poodi ja ostnud selle eest ilusaid asju, kui teisel inimesel on seda raha äkki rohkem vaja? Oligi – noormees ütles, et tal oli pärast raha kadumist terve päev paha tunne, ei saanud töödki teha.“
Üks kommenteerija, kes arvas, et tema oleks raha endale jätnud, kirjutas: „Selline teguviis innustab kõiki ja ilmselt ka mind sellises olukorras teisiti talitama.“