Kaks nädalat tagasi, 10. novembril oli Kehra jaamahoones asuvas muuseumis filmiõhtu. Näha sai Kanada dokumentaalfilmi „Lauake, kata end“, mis on lugu inimeste igapäevasest toidutarbimisest. Pärast filmi arutles samal teemal Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath.
„Ta pani filmile hoopis teisiti mõtlema – miks me tahame palju süüa. Ma ei olnud kunagi mõelnud, mis on juurpõhjus, et me nii kohutavalt palju tarbime. Juba baltisaksa mõisnikud kurtsid, et eestlased sõid end sügis-talvel paksuks ja kevadel olid näljas, sest polnud midagi võtta. Meil on kusagil rakumälus kartus nälja ees,“ rääkis filmiõhtu korraldaja Kadri Killing.
Kolm aastat tagasi perega Anija valda kolinud Kadri Killing on pealinna ühes kooli õppejuht. Kui töötas Pärnus, kust on ka pärit, korraldas paar aastat filmiklubi. Linnarahvale näidati dokumentaalfilme ja kutsuti eksperte rääkima: „Vahvad õhtud, iga kord tuli kohale 30-45 inimest, kaks kolmandikke püsikunded, kolmandik vahetus. Tänavu 20. augustil otsustasime Eest Vabariigi 30 tähistamiseks teha filmiõhtu enda kodus. Ajasime masinate varjualusest autod välja, kutsusime naabrid kokku ja vaatasime filmi, kuidas Eesti Vabariik Kehrasse teist korda tuli.“
Filmiõhtule kutsus Kadri Killing Eesti Vabariigi taasloomisest rääkima MTÜ Kehra Raudteejaam juhi Anne Oruaasa, kellega oli tutvunud kevad-talvel, kui osales kõikidel tema korraldatud ekskursioonidel. Pärast seda küsis Anne Oruaas, kas Kadri Killing oleks nõus Kehra muuseumis organiseerima sarnast filmiklubi, nagu tegi Pärnus.
Nüüd on kokku lepitud, et kuni kevadeni näidatakse Kehra muuseumis kord kuus üht dokumentaalfilmi, igale filmile järgneb arutelu eksperdiga. Filmid valib Kadri Killing maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsiooni MTÜ Mondo filmikogust: „Kümmekond aastat tagasi, kui hakkasin neid filme vaatama ja lastele näitama, tulid Mondost selliste filmiklubide ideed. Mulle meeldis mõte, et poleks pelgalt vaatamine ja omakeskis targutamine, vaid kaasatakse eksperte, kes teavad, mida räägivad.“
Kadri Killing lisas, et filmid valib tema, ning kinnitas, et need on sellised, mis kõnetavad vaatajaid ka praegu: „Need pole igavad, keegi magama ei jää.“
Järgmisel filmiõhtul tuleval kolmapäeval, 1. detsembril näidatakse Gruusia filmi „Sädemete jõgi“. „Gruusias on üle 20 000 jõe. Juba praegu tuleb väga suur osa energeetikast hüdroelektrijaamadest, nende rajamist on plaanis jätkata. Kui meie ostame suure osa elektrist sisse, siis nemad müüvad, kuid rahvas ei saa odavat elektrit, sest tulu läheb kellegi kaukasse. Lisaks ehitatakse elektrijaamad sageli nii, et need ei teeni keskkonna, vaid hoopis raha huve. Ka meie peame energeetilist rohepööret kavandades hoolega mõtlema, millal see on roheline, millal näib roheline ning mis see meile maksma läheb. Kui tahame rohelisemat elektrit ja elada säästlikumalt, siis peame arvestama, et elekter, mis meile tuppa tuleb, ei ole siis enam nii odav.“
Eksperdina osaleb filmiõhtul Eleringi strateegiajuht Karl Kivinurm, kes elab samuti Anija vallas.
Kadri Killing lubas, et ka järgmised filmid on huvitavad, teemade seas on transport, mood, kliima, tarbimine: „Tarbimisefilm „Elektripirni vandenõu“ kõneleb, kuidas meid sunnitakse üha rohkem tarbima sellega, et asjad, mida poest ostame, on mõeldud kestma vähe aega. Asjade eluiga lühendatakse teadlikult, et ostetaks uusi. Näidatakse maailma üht esimest korraliku hõõgniidiga elektripirni, mis oli põlenud järjest üle saja aasta ja filmi tegemise ajal veel põles. Minu kui naisterahva jaoks oli filmi kõige huvitavam fakt, et maailmas on olemas purunematute sukkpükste retsept. Saakski toota sukkpükse, mis ei lähe kunagi katki, ükski silm ei hakka jooksma. Kuid seda ei tehta, sest siis ostaksid kõik naised endale vaid mõne paari sukkpükse.“
Filmiõhtud Kehra muuseumis on kavas iga kuu esimesel kolmapäeval, jaanuaris erandina teisel kolmapäeval. Esialgu kestavad aprillini, kui huvilisi on, siis jätkatakse tuleval sügisel. Filmide vaatamine on tasuta, MTÜ Kehra Raudteejaam esitas nende läbiviimiseks taotluse kohaliku omaalgatuse programmi toetuse saamiseks.