Keh­ra muu­seu­mis alus­tas te­ge­vust fil­mik­lu­bi

Kaks nä­da­lat ta­ga­si, 10. no­vemb­ril oli Keh­ra jaa­ma­hoo­nes asu­vas muu­seu­mis fil­miõh­tu. Nä­ha sai Ka­na­da do­ku­men­taal­fil­mi „Laua­ke, ka­ta end“, mis on lu­gu ini­mes­te iga­päe­va­sest toi­du­tar­bi­mi­sest. Pä­rast fil­mi arut­les sa­mal tee­mal Tal­lin­na Üli­koo­li kesk­kon­na­aja­loo pro­fes­sor Ul­ri­ke Plath.

„Ta pa­ni fil­mi­le hoo­pis tei­si­ti mõt­le­ma – miks me ta­ha­me pal­ju süüa. Ma ei ol­nud ku­na­gi mõel­nud, mis on juur­põh­jus, et me nii ko­hu­ta­valt pal­ju tar­bi­me. Ju­ba bal­ti­sak­sa mõis­ni­kud kurt­sid, et eest­la­sed sõid end sü­gis-tal­vel pak­suks ja ke­va­del olid näl­jas, sest pol­nud mi­da­gi võt­ta. Meil on ku­sa­gil ra­ku­mä­lus kar­tus näl­ja ees,“ rää­kis fil­miõh­tu kor­ral­da­ja Kad­ri Kil­ling.

Kolm aas­tat ta­ga­si pe­re­ga Ani­ja val­da ko­li­nud Kad­ri Kil­ling on pea­lin­na ühes koo­li õp­pe­juht. Kui töö­tas Pär­nus, kust on ka pä­rit, kor­ral­das paar aas­tat fil­mik­lu­bi. Lin­na­rah­va­le näi­da­ti do­ku­men­taal­fil­me ja kut­su­ti eks­per­te rää­ki­ma: „Vah­vad õh­tud, iga kord tu­li ko­ha­le 30-45 ini­mest, kaks kol­man­dik­ke pü­si­kun­ded, kol­man­dik va­he­tus. Tä­na­vu 20. au­gus­til ot­sus­ta­si­me Eest Va­ba­rii­gi 30 tä­his­ta­mi­seks te­ha fil­miõh­tu en­da ko­dus. Aja­si­me ma­si­na­te var­jua­lu­sest au­tod väl­ja, kut­su­si­me naab­rid kok­ku ja vaa­ta­si­me fil­mi, kui­das Ees­ti Va­ba­riik Keh­ras­se teist kor­da tu­li.“

Fil­miõh­tu­le kut­sus Kad­ri Kil­ling Ees­ti Va­ba­rii­gi taas­loo­mi­sest rää­ki­ma MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­hi An­ne Oruaa­sa, kel­le­ga oli tut­vu­nud ke­vad-tal­vel, kui osa­les kõi­ki­del te­ma kor­ral­da­tud eks­kur­sioo­ni­del. Pä­rast se­da kü­sis An­ne Oruaas, kas Kad­ri Kil­ling oleks nõus Keh­ra muu­seu­mis or­ga­ni­see­ri­ma sar­nast fil­mik­lu­bi, na­gu te­gi Pär­nus.

Nüüd on kok­ku le­pi­tud, et ku­ni ke­va­de­ni näi­da­tak­se Keh­ra muu­seu­mis kord kuus üht do­ku­men­taal­fil­mi, iga­le fil­mi­le järg­neb aru­te­lu eks­per­di­ga. Fil­mid va­lib Kad­ri Kil­ling maail­ma­ha­ri­du­se, aren­gu­koos­töö ja hu­ma­ni­taa­ra­bi or­ga­ni­sat­sioo­ni MTÜ Mon­do fil­mi­ko­gust: „Küm­me­kond aas­tat ta­ga­si, kui hak­ka­sin neid fil­me vaa­ta­ma ja las­te­le näi­ta­ma, tu­lid Mon­dost sel­lis­te fil­mik­lu­bi­de ideed. Mul­le meel­dis mõ­te, et po­leks pel­galt vaa­ta­mi­ne ja oma­kes­kis tar­gu­ta­mi­ne, vaid kaa­sa­tak­se eks­per­te, kes tea­vad, mi­da rää­gi­vad.“

Kad­ri Kil­ling li­sas, et fil­mid val­ib te­ma, ning kin­ni­tas, et need on sel­li­sed, mis kõ­ne­ta­vad vaa­ta­jaid ka prae­gu: „Need po­le iga­vad, kee­gi ma­ga­ma ei jää.“

Järg­mi­sel fil­miõh­tul tu­le­val kol­ma­päe­val, 1. det­semb­ril näi­da­tak­se Gruu­sia fil­mi „Sä­de­me­te jõ­gi“. „Gruu­sias on üle 20 000 jõe. Ju­ba prae­gu tu­leb vä­ga suur osa ener­gee­ti­kast hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma­dest, nen­de ra­ja­mist on plaa­nis jät­ka­ta. Kui meie os­ta­me suu­re osa elekt­rist sis­se, siis ne­mad müü­vad, kuid rah­vas ei saa oda­vat elekt­rit, sest tu­lu lä­heb kel­le­gi kau­kas­se. Li­saks ehi­ta­tak­se elekt­ri­jaa­mad sa­ge­li nii, et need ei tee­ni kesk­kon­na, vaid hoo­pis ra­ha hu­ve. Ka meie pea­me ener­gee­ti­list ro­he­pöö­ret ka­van­da­des hoo­le­ga mõt­le­ma, mil­lal see on ro­he­li­ne, mil­lal näib ro­he­li­ne ning mis see mei­le maks­ma lä­heb. Kui ta­ha­me ro­he­li­se­mat elekt­rit ja ela­da sääst­li­ku­malt, siis pea­me ar­ves­ta­ma, et elek­ter, mis mei­le tup­pa tu­leb, ei ole siis enam nii odav.“

Eks­per­di­na osa­leb fil­miõh­tul Ele­rin­gi st­ra­tee­gia­juht Karl Ki­vi­nurm, kes elab sa­mu­ti Ani­ja val­las.

Kad­ri Kil­ling lu­bas, et ka järg­mi­sed fil­mid on hu­vi­ta­vad, tee­ma­de seas on trans­port, mood, klii­ma, tar­bi­mi­ne: „Tar­bi­mi­se­film „Elekt­ri­pir­ni van­de­nõu“ kõ­ne­leb, kui­das meid sun­ni­tak­se üha roh­kem tar­bi­ma sel­le­ga, et as­jad, mi­da poest os­ta­me, on mõel­dud kest­ma vä­he ae­ga. As­ja­de elui­ga lü­hen­da­tak­se tead­li­kult, et os­te­taks uu­si. Näi­da­tak­se maail­ma üht esi­mest kor­ra­li­ku hõõg­nii­di­ga elekt­ri­pir­ni, mis oli põ­le­nud jär­jest üle sa­ja aas­ta ja fil­mi te­ge­mi­se ajal veel põ­les. Mi­nu kui nais­te­rah­va jaoks oli fil­mi kõi­ge hu­vi­ta­vam fakt, et maail­mas on ole­­mas pu­ru­ne­ma­tu­te sukk­püks­te ret­sept. Saaks­ki too­ta sukk­pük­se, mis ei lä­he ku­na­gi kat­ki, üks­ki silm ei hak­ka jooks­ma. Kuid se­da ei teh­ta, sest siis os­tak­sid kõik nai­sed en­da­le vaid mõ­ne paa­ri sukk­pük­se.“

Fil­miõh­tud Keh­ra muu­seu­mis on ka­vas iga kuu esi­me­sel kol­ma­päe­val, jaa­nua­ris eran­di­na tei­sel kol­ma­päe­val. Esial­gu kes­ta­vad ap­ril­li­ni, kui hu­vi­li­si on, siis jät­ka­tak­se tu­le­val sü­gi­sel. Fil­mi­de vaa­ta­mi­ne on ta­su­ta, MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam esi­tas nen­de lä­bi­vii­mi­seks taot­lu­se ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mi toe­tu­se saa­mi­seks.