
19aastane Aidi Gerde Tuisk valiti Eesti aasta naisratturiks kuni 23aastaste sportlaste seas.
Oktoobrist alates kodus Kuusalus jõuvarusid taastanud ja seejärel üldkehalise ettevalmistusega arenguhüppele eeldusi loonud Aidi Gerde Tuisk ütles, et tahab järgmisel hooajal astuda Hispaania profiklubi Eneicat-RBH Globali koosseisus arenguredelil kõrgemale.
„Tahan jõuda rohkem võidusõite lõpetada kui möödunud hooajal. Ootan ka väikest arenguhüpet. Kaitsmist vajab ka grupisõidu Eesti meistri tiitel, mida samuti profiratturite leeris hinnatakse,” lausus ta.
Lepingu pikendamine Eneicat-RBH Globaliga läks neiu sõnul lihtsalt, sest sellest olid huvitatud nii klubi esindajad kui ka tema ise.
Novembris on Aidi Gerde Tuisk harjutanud jõusaalis, jooksnud, matkanud ja sõitnud jalgrattaga, kui ilm ja teeolud on soosinud.
Jätkub mullu alanud koostöö treener Andri Lebedeviga: „Kui miskit on olnud vaja, olen saanud treenerilt alati nõu küsida.”
Koduigatsus tekitas raskemaid hetki
Seljataha jäänud hooaja kulminatsioon oli esmakordne osalemine maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Belgias. 157 km pikkuse grupisõidu kohta kirjutas Aidi Gerde Tuisk Facebooki fännilehel: „Emotsioon ja kogemus, mis sellelt sõidult sain, on ikka meeletu – sõita nii nimekate ratturitega õlg õla kõrval on ikka vägev! Ja see publik! Midagi niisugust pole ma kunagi kogenud – mäest üles sõites oli naeratus näol, olgu, et raske oli. Publik elas hullumeelselt kaasa.”
Neiu sõnul pole tippsõitjad püüdmatus kauguses: „Mulle sobilikemal radadel on võimalik nendega täitsa võidu sõita. See andis hoogu juurde.”
Tõusuderohkete võistlusradadega harjumine oli noore ratturi jaoks üks möödunud hooaja suuremaid proovilepanekuid. Samasugustel teedel ta ka treenis ja järk-järgult muutus tõusudel väntamine jõukohasemaks.
Aidi Gerde Tuisu sõnul suuri nõudmisi klubi treenerid avahooajal ei esitanud. Tema ülesanne oli jälgida võistkonnakaaslaste tegemisi, talletada teadmisi ja õppida profiratturi igapäevarutiini tundma. Kõike võib kokku võtta lihtsa lausega – kogemuste hankimine. Oma osa nõudis ka Kuusalu keskkooli lõpetamine, aga varasem hoolas õppimine hõlbustas eksamite ja lõputööde tegemist.
Võrreldes eelmise hooajaga kogunes umbes 1500 kilomeetrit rohkem, kokku ligi 13 500 kilomeetrit. Treeningumahu kasv polnud sama suur kui hooaeg varem, aga Hispaanias sõidetud kilomeetreid ei saa võrrelda tasastel Eesti teedel läbitud vahemaadega.
Aidi Gerde Tuisk lisas, et keha harjus tasapisi mägistel teedel sõitmisega ja „hakkas veidi teistmoodi tööle”.
Füsioterapeudi abi ja massaaži võis kasutada nii palju kui tarvilik: „Massaažis käisin regulaarselt, et lihased oleksid heas korras.”
Kõige raskemaks pidas Aidi Gerde Tuisk esimesel profiratturi aastal kodunt eemalolekut ja uue ümbrusega kohanemist. Koduigatsust leevendasid perega suhtlemine, samuti sõprade ja tuttavatega lävimine sotsiaalmeedias.
Profiklubiga liitub Aidi Gerde Tuisk taas jaanuaris, detsembris tahab ta sõita omal käel harjutama Hispaaniasse võin Itaaliasse.