Tallinna Kultuurikatlas tegid Goldbergi võistluse parima fantaasiamasina Kehra kooli 11. klassi noormehed.
Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevale pühendatud sarja „100 sammu inseneerias“ 28. üritusel, mis toimus Kultuurikatlas 4. novembril, tuli 7.-12. klassi õpilastel esitleda omatehtud masinat, mis töötab ahelreaktsiooni abil. Taolisi seadeldisi nimetatakse Ameerika 20. sajandi karikaturisti Rube Goldbergi nime järgi – inseneriharidusega mees kujutas oma piltidel keerulisi ja jaburaid seadeldisi tegemas lihtsaid asju, pilades sellega 1920ndate masinate-ajastut.
Tallinna Tehnikakõrgkooli korraldatud üle-eestilise võistluse tingimus oli, et masinad peavad koosnema kümnest elemendist ning töötama 30 sekundit. Võistlusel oli kaks katset. Esimesel sai aja kirja 3 kooli kaheksast, teisel samuti kolm. Kuna Kehra gümnaasium oli ainus, kelle masin töötas mõlemal korral lõpuni ning kõige täpsema ajaga – esimese katse aeg oli 30,1, teisel 30,3 sekundit – polnud võitjas kahtlust. Võidukasse tiimi kuulusid 11. klassi õpilased Albert Sikk, Erik Vorna ja Renet Roosi ning tehnoloogiaõpetaja Toomas Tanne.
Üle 4 tunni kestnud võistlust kanti otse üle Youtube`is, seda saab järele vaadata.
Preemiareis superautode tehasesse
Kehra kooli kutsuti osalema septembri lõpus. Õpetaja pani meisterdajate tiimi kokku kolmest sõbrast, kellest kahega oli varem osalenud sarnasel, kuid väiksemal võistlusel Tallinna reaalkoolis.
„Masina ehitamine võttis tohutult aega, ei osanud arvata, et nii kaua,“ sõnas õpetaja.
Ta tegi noormeestega ajurünnakut. Vaadati videosid, arutati, mida oleks lihtne valmistada ja võimalik transportida: „Valisime reaalselt teostatavad asjad. Peamurdmist oli, kuidas teha üleminek ühelt elemendilt teisele, töökindlus on selle masina juures kõige olulisem.“
Kui masina töötamiseks vajalikud elemendid teada, alustati ehitamist. Arvestada tuli, et seadeldis mahuks uksest välja ja Tallinnasse transportimiseks sõiduauto käru peale. Masina laius oli lõpuks 1.20 meetrit, pikkus 1.50 meetrit ning kõrgus ligi meeter. Kehra Goldbergi masina pani tööle kaldteele veerema pandud pall. Ahelreaktsiooni osad olid veel doominokivid, hiirelõksudest ja kärbsepiitsadest tehtud seadeldis, torust lehtrisse ja sealt kaalule langevad klaaskuulid, Kehra tehases valmistatud kätepaberirull, millel lahti rulludes oli näha kiri „Kehra gümnaasium“.
Fantaasiamasina tegemisel kasutati kõiki kättesaadavaid materjale. Masina ehitamiseks kulus 3 nädalat. Kui üks element valmis, katsetati, kuidas see töötab, seejärel tehti järgmine. Viimane nädal enne võistlust kulus seadistamiseks ja peenhäälestuseks, et masin töötaks täpselt 30 sekundit.
Renet Roosi ütles, et kuigi tööpäevad olid pikad ja väsitavad, oli selle grupiga väga mõnus koos tegutseda, koostöö sujus väga hästi.
Enne võistlust oli aega kaks tundi ülespanemiseks ja seadistamiseks. Mõned osalejad hakkasid kohapeal masinat kokku panema, Kehra võistkond tõi tervikuna kohale ja sai võistluseelset aega kasutada katsetusteks. See oli vajalik, kuna selgus, et transportimise käigus oli seadeldise tööaeg pikenenud 1,8 sekundit.
Võidumasina küljes pöörles alus Kehra kooli ja Anija valla logoga. Žürii üks liige öelnud seda nähes, et ka tema on Anija vallaga seotud, tal on seal suvekodu.
Mis on peaauhind, said Kehra noormehed teada siis, kui võistlus oli läbi. „Ei tahtnud, et asjatult loodaksid, ilmajäämisel olnuks pettumus suur,” põhjendas õpetaja, miks jättis poistele eelnevalt ütlemata. Preemiaks sõidetakse märtsis Rootsi Koenigseggi superautode tehasesse, kus masinaid tehakse käsitööna kliendi soovi järgi.
„Kui seda kuulsime, oli üllatus nii suur, et ei osanud rõõmustadagi, olime lihtsalt tardunud,“ sõnas Renet Roosi.
„Kõik need kolm poissi käivad mul praegu ka autokoolis ja on suured autohuvilised,“ märkis Toomas Tanne.
