Anija vallamajja on seoses paar nädalat tagasi alanud Kaunissaare-Kehra kergliiklustee rajamisega pöördunud mitmed inimesed.
Anija vallaarhitekt Inga Vainu rääkis Sõnumitoojale, et seoses Kaunisaare-Kehra kergliiklustee ehitamisega on vallamajja kirjutatud ja helistatud päris palju. Kuna kõigile inimestele ükshaaval vastata ei jõuta, soovis ta neid informeerida ajalehe kaudu.
„Küsitakse erinevaid asju, põhiline teema on – miks ehitatakse tänavavalgustuspostid keset ristmikku,“ sõnas vallaarhitekt.
Ta ütles, et mõistab – iga uue tegevusega kaasnebki küsimusi, eriti, kui see toimub inimeste koduakende all ja igapäevaste käikude marsruudil, kuid kinnitas: „Vallavalitsus on kõigega kursis, kergliiklustee ehitus käib vastavalt projektile ning meil on ka sellele ehitusele tellitud tugev järelevalve.“
Inga Vainu selgitas, et kergliiklustee koridori peab peale tee mahtuma kuus liiki tehnovõrke, mis on projekti pandud vastavalt normidele ja tehnovõrkude valdajate seatud tingimustele: „Ehitaja peab täpselt järgima projekti. Ehituse käigus võib küll ette tulla projektimuudatusi, kuid need tuleb hoolikalt läbi kaaluda ja kooskõlastada kõikide osapooltega.“
Et erinevate tööde tegijad ei jääks üksteisele ette, alustati mitmest kohast korraga ning tööd on 2,08 kilomeetri pikkuse kergliiklustee rajamisel jõudnud erinevasse järku: ühes otsas pannakse tänavavalgustusposte, teises sadeveesüsteeme, järkjärgult tehakse mahamärkimistöid ja nii edasi.
Põhiline küsimus, mis on pannud inimesi vallamajja pöörduma ning kahtlema, kas kergliiklustee ehitamisega on ikka kõik korras, on see, et keset Lehtmetsa küla viimaste 5kordsete elamute sissesõiduteed on paigaldatud tänavavalgustusposti alus, samuti on tänavavalgustuspost kavandatud keset hoolekandekülla viivat kõnniteed.
„Erinevalt mõnede inimeste arvamusest ei lähe ehitus ligadi-logadi, vaid nii tänavavalgustuspostid kui kõik truubid ja muu pannakse paika sentimeetrise täpsusega. Valgustuspostid pandi esialgu mõnel pool küll keset teed, aga see ei jää nii, kuna seoses kergliiklustee ehitamisega tulevad mahasõidud uutesse kohtadesse,“ lausus arhitekt.
Ta lisas, et huvilised võivad tema juures vallamajas näha joonistelt, kuhu ja mis tuleb. Projekti valla kodulehele üles ei ole pandud, kuna see on väga spetsiifiline ja liiga mahukas.
Inga Vainu rääkis, et on küsitud ka kergliiklusteele ette jäänud puude mahavõtmise kohta: „Meil oli maaomanikega varasem kokkulepe, et saavad nende maalt mahavõetavad puud endale. Paraku kergliiklustee ehitaja seda ei teadnud – kuna lootis puude müügist teenida, tegi hankel selle võrra odavama pakkumise. Mahavõetud puud viis ehitaja ise minema.
Et vallavalitsus saaks inimestele pakkuda asenduspuid, peaks iga maaomanik esitama selle kohta kirjaliku pretensiooni, kus on kirjas, kui palju jäi temal ligikaudu puid saamata: „Seda tuleks teha võimalikult kiiresti, sügisel hakkame pargist puid maha võtma ning oleks hea, kui enne seda on meil ülevaade, kui paljudele inimestele on puud vaja asendada. Kohe neid kõigile võib-olla ei jätku, kuid loodetavasti saame talvel kõik pretensioonid rahuldada.“
Inga Vainu palus veel, et inimesed pöörduksid kõigi küsimuste ja muredega, mis neil on seoses Kaunissaare-Kehra kergliiklustee rajamisega, otse vallamajja, mitte ei spekuleeriks sotsiaalmeedias.
„Soovitan olla kannatlikud. Me kõik tahame, et tee tuleks kena ja korralik. Oli mitmeid nõudeid, millega tuli arvestada, kuid kinnitan, et lõplik lahendus on hea. Vallavalitsuse töötajad käivad pidevalt kohal nii sellel kui teistel ehitusobjektidel.“