Kehra staadioni juurde rajatud kelgumäele pandi kaks nädalat tagasi turvapiirded ja möödunud reedel valgustus.
„Puudu on vaid lumi,“ sõnas staadioni kõrvale rajatud kelgumäe vabatahtlik eestvedaja Urmo Sitsi.
Uut kelgumäge hakati Kehrasse populaarse Müramäe asemel kavandama mõni aasta tagasi: „Müramägi oli ohtlik ning minu ettepanek vallavalitsuses oli, et peale kelgumäe oleks staadionil mäenõlv ka suusaradade jaoks, kaua seda siledat maad ikka tahetakse nühkida.“
Aasta tagasi hakati staadioni kõrvale kelgumäe jaoks vedama soojatrasside vahetamisel ülejäänud pinnast. Talveks oli väike kelgumägi olemas ning seda kasutati Urmo Sitsi sõnul väga aktiivselt. Ka suusarajad läksid osaliselt üle mäenõlva, kuid kuna mägi oli veel väike, ei mahtunud sinna korraga palju lapsi, kelgurada läks tihedast kasutamisest ruttu jäiseks, samuti puudus selle juures valgustus.
Nüüd on mäele veetud veel pinnast ning kelgurada on mullusega võrreldes mitu korda laiem: mäe laius on umbes 20 ja pikkus ligi 40 meetrit, kõrgus umbes kümmekond meetrit. Paar nädalat tagasi ehitas Urmo Sitsi kelgumäele puidust turvapiirded. Eelmisel aastal oli mägi ääristatud plastikvõrgust rajapiiretega, kuid need ei pidanud kuigi kaua vastu. Uued piirded said valmis kolme ja poole päevaga, ühel päeval oli tal abiks Indrek Lillsoo.
„Turvapiirete postid andis OÜ Narvo, lauad saime soodsalt OÜlt Enco Est Alaverest, kinnitusvahenditega toetas OÜ Dominoshaus, tehnikaga aitas OÜ Velko AV, tööriistad rentis Anija vallavalitsus,“ rääkis Urmo Sitsi.
Eelmise nädala lõpus pandi vallavalitsuse tellimusel sinna ka valgustus – päikesepatareidega töötavad LED lambid: „Praegu on must ja porine ning tundub, et valgustust on seal vähe, vaatame üle, kui lumi on maas.“
Praegune kelgumägi on alles neljandik kavandatavast – edaspidi on plaan laiendada mäge jõe poole: „Kui algab staadioni rekonstrueerimine, kaevatakse välja umbes 6000 kuupmeetrit pinnast, siis saab juurde teha suurema nõlva lumelaua algõppeks ning nõlvad murdmaasuusaradade jaoks. Tulevikus on senise sileda maa asemel paari kilomeetri jagu huvitavaid suusa- ja terviseradasid.“
Urmo Sitsi märkis, et talispordihuvilisi on nii murdmaarajale kui nõlvadele, sest Valgehobusemäele ning Kõrvemaa matka- ja suusakeskusesse, kus tingimused paremad, Kehrast iga päev sõita ei jõua.
Kasutada saab ka suvel
Kui mägi lõplikult valmis, kaetakse see mullakihiga ning külvatakse muruseeme, siis saab seda kasutada ka suveperioodil.
„Näiteks treeninguteks, seal saab teha mäkkejookse, hüppeid ja muud. Suusaradu saab suvel kasutada terviseradadena,“ lausus Urmo Sitsi.
Ta lisas, et mäekese ette võiks teha kõvakattega platsi, kus saaks korraldada vabaõhuüritusi. Sellisel juhul saab mäenõlva kasutada loodusliku tribüünina: „Juba praegu mahuks sinna istuma 250-300 inimest, kui teha mägi veel kolm korda suuremaks, mahub ligi 1000 inimest.“
