Kehra Kantriroosid said 10aastaseks

2489
Kehra Kantriroosid oma liikme Tiiu Koitla õmmeldud esinemisriietes: EPP JOAB, LEA TURMANN, KAIRE KROON, TIIU KOITLA, VEERA REBANE, RUTH JÕGI, KÜLLIKI HERIS, EVELIN KANARBIK ja EELI MALTS.

Laupäeval, 13. veebruaril Kehra rahvamajas toimunud kontserdiga tähistas linetantsutrupp Kantriroosid 10. sünnipäeva.

Kehras käib üks kord nädalas linetantse õppimas 9 naist: Veera Rebane, Ruth Jõgi, Kaire Kroon, Lea Turmann, Külliki Heris, Eeli Malts, Evelin Kanarbik, Epp Joab ja Tiiu Koitla. Sünnipäevapeol esinesid koos nendega Raasiku, Kolgaküla ja Lehtse linetantsijad.
„Asi sai alguse sellest, et Sõnumitoojas ilmus Maire Ilvese ja Ahti Juuriku kuulutus: Kehra rahvamajas algab linetantsu trenn,“ räägib Veera Rebane. „Olin enne vaadanud kõhutantsurenni kuulutust, seal oli vanuseline piirang – 45. Linetantsus seda polnud ning ka esinemiskohustust mitte. Tähtis  ol i veel,  et  linetantsus  pole  vaja  partnerit.  Mulle  see  sobis.“
Ruth Jõgi, kes on Kehra linetantsijate ridades samuti esimesest treeningust alates, lisab, et tema pidas plaani minna seda Tallinnasse õppima: „Aga siis tuli trenn koju kätte.“
Esimestest tundidest liitusid ka Kaire Kroon, Lea Turmann, Külliki Heris ja Eeli Malts. Epp Joab ja Tiiu Koitla tantsisid varem Kolgaküla Lainerites, alles mõned aastad tagasi said teada, et ka kodukandis on linetantsurühm. Evelin Kanarbik, kes elab Raasikul, alustas seal linetantsutreeninguid ning nüüd käib paralleelselt kahes tantsutunnis.
Kehras oli esimese tunni ajal rahvamaja saal täis, kogunes 40 huvilist. Naised meenutasid, et kohe hakati tantse õppima. Üks endine tantsija öelnud, et teda häiris – niipea, kui saad tantsu enam-vähem selgeks, võetakse juba uus. Aga see ongi linetantsu spetsiifika, et pidevalt õpitakse uusi ja aeg-ajalt korratakse vanu, selgitavad kogenumad.
Ruth Jõgi: „Pealtnäha võib paista, et mis siis ära ole, tuled trenni, liigutad end natuke ja ongi selge. Kui saadakse aru, et polegi nii lihtne, on mõnigi loobunud.“
Kõige rohkem on Kehra rühmas olnud 12 tantsijat, praeguses koosseisus tantsivad 9 naist 2013. aastast.

Umbes 150 tantsu
Osa 2006. aasta veebruaris linetantsuga alustanud naisi läks juba samal kevadel Libatsesse iga-aastasele linetantsumaratonile, kus lõuna ajal pannakse muusika mängima ja võimalus on tantsida järjest sada tantsu.
Esimene omaette esinemine oli Kehra naistel sama aasta oktoobris Põrgupõhja peol. Järgmistel aastatel on nad esinenud peaaegu kõikidel kohalikel pidudel – kodukandipäeval, valla laulu- ja tantsupidudel, Põrgupõhja linnaosa ettevõtmistel, Anija laatadel. Möödunud suvel käidi tantsimas Tallinnas Eesti Reumaliidu käimispäeval, osaletud on telesaates „Õhtusöök viiele“ ning tantsitud ühes pulmas, kus pruut oli nende endine tantsija.
Igal aastal käib vähemalt osa trupist üle-eestilises linetantsu maaletooja Kaie Segeri korraldatavas linetantsulaagris ja tantsumaratonil. Kantriroosid osalesid ka 2008. aasta suvel Audrus maailma pikima ühekordse tantsurivi moodustamises – sellega tegid 2354 inimest rekordi, mis kanti Guinessi rekorditeraamatusse. Eelmisel aastal Uulu tantsumaratonil tuli teha ühele linetantsule seade ning Kantriroosid, kes panid selle kokku viiest eri tantsust, said karika.
Kui palju on 10 aasta jooksul erinevaid tantse õppinud, ei oska naised öelda. Kaire Kroon oletab, et ehk umbes 150. Veera Rebane ütleb, et kui alguses tantsiti linetantse põhiliselt kantrimuusika saatel, siis aja jooksul on see muutunud, nüüd tehakse tantsuseadeid uutele poplugudele. Näiteks on Eesti koreograafid seadnud linetantsud viimaste aastate „Eesti laulu“ võidulugudele, ka Curly Stringsi hitile „Kauges külas“.
Ühe keskmise keerukusega linetantsu õppimine võtab umbes tunni. Peamine on selgeks saada sammude kombinatsioon ja järjekord, edasine tuleb pideva kordamisega.

Viis aastat Kantriroosidena
Umbes viis aastat tagasi loobusid linetantsijate senised juhendajad igal nädalal Kehrasse sõitmast. Tantsijaid jäi vähemaks ning Järvamaalt käimine ei tasunud end enam ära. Rahvamaja taidluskollektiiviks saanud tantsurühmale oli vaja uut juhti ning kuna Veera Rebane on õppinud Viljandis klubitööd, sai selleks tema. Veera Rebane on ka Kantrirooside nime panija.  Inspiratsiooni   sai   ühest   tuntumast linetantsust „Rose Garden“.
Tantse õpetavad „kantriroosid“ nüüd üksteisele ise, Evelin Kanarbik näiteks, mida on õppinud Raasikul, Epp Joab ja Tiiu Koitla varem Kolgakülas õpitut. Kui on huvilisi, võtavad Kantriroosid uusi tantsijaid meelsasti vastu. Kuigi linetants ei eelda, et oled varem tantsinud, tuleb see kasuks. Naiste sõnul on kõige olulisem huvi tantsimise vastu. Treeningud on teisipäeva õhtul rahvamajas.