Voose 11. talispordipäeva võidu võtsid tallinlased

2503
Voose 11. talispordipäeva võitja, võistkond Stes Tallinnast: RAUL KELLO, HELIIS ja KENNO NILISK ning CARMEN-MARIANNE TEÄR.

Laupäeval, 13. veebruaril toimunud Voose talispordipäeval osales seekord 16 neljaliikmelist võistkonda.

Kuigi eelmise nädala vihmad sulatasid lume ja paar päeva enne talispordipäeva oli maa must, sadas võistluseelsel päeval nii palju lund, et poris võistelda ei tulnud.
„Talve selgroog ei ole veel murtud,“ kommenteeris üks talispordipäeva korraldaja, Voosel elav riigikogulane Tanel Talve.
Külavanem Andrus Niliski sõnul tuli vahepealse suure ilmamuutuse tõttu osa talvisemaid võistlusalasid siiski välja vahetada. Kokku võisteldi sel aastal 15 erineval alal, need olid ühtaegu nii sportlikud kui meelelahutuslikud. Näiteks tuli võistkondadel kahekesi ühes kotis olles tiimikaaslastele, kes olid samamoodi jalgupidi kotis, slaalomis liikudes jalgpalli sööta, järsul mäenõlval lendavat taldrikut loopida, sõita „mossega“ slaalomit, puud saagida, lahendada sõnamänge. Alasid mõtles välja umbes kümnekonnast liikmest koosnev korraldusmeeskond.
„Keegi palub idee välja ja siis keerame vinti natuke üle,“ ütles Andrus Nilisk, kes võttis spordipäeva läbiviimiseks nädal aega puhkust – vaja oli teha raja- ja ajakaardid, panna paika võistkondade järjestused.
Võistkonnad sooritasid ülesandeid erinevas järjestuses, igal tiimil oli järgmisse võistluspaika jõudmiseks kindel kellaaeg. Raja pikkus oli 4,5 kilomeetrit, koos ühest võistluskohast teise liikumisega läbisid osalejad umbes 5,5 kilomeetrit.
„Arvan, et kõige rohkem tullakse meile selle melu pärast ja nautima kaunist loodust, aga eks võisteldes tekib ka hasart,“ arvas külavanem.

Võistlejad
Voose 11. talispordipäeva võitis võistkond Stes Tallinnast. Selles võistlesid Heliis ja Kenno Nilisk, Carmen-Marianne Teär ja Raul Kello. Andrus Niliski vennapoeg Kenno Nilisk osales viiendat korda, tema senine parim koht oli kuues. Tema tütar Heliis Nilisk ütles, et seekord tuldi võistlema tema algatusel ning kui võistkonnakaaslased soovisid pigem lustida, siis tema eesmärk oli võita. Võit tuli võistkonnale spordipäeva lõpus siiski üllatusena.
„Mina olen siin esimest korda. Võit andis indu ja kindlasti ei jää see viimaseks, pealegi oli väga lõbus,“ ütles Heliisi onu Raul Kello.
Kenno Nilisk lisas: „Järgmisel aastal tuleb tiitlit kaitsta. Peame suusad muretsema, sest võistluses, kus pidime neljakesi olema kahel suusal, kukkusime pikali.“
2. koha sai Patika küla võistkond Rae vallast ja 3. koha Palvere küla esindus Kose vallast. Anija valla parimana sai Voose küla võistkond Männiku 4. koha. Selles võistlesid Anu Jüriöö, Siiri Lauta, Janek Orumägi ja Jarmo Jüriöö.
Viimase, 16. koha saanud Anija vallavalitsuse võistkonna liider Margus Molok muigas, et vallavalitsus peabki olema viimane ja kontollima, et kõik teised jõuaksid kenasti finišisse. Peale tema kuulusid võistkonda veel Ingeldrin Aug, Siiri Sõstar ja Mihhail Lopatin, kes kõik on alles hiljuti vallavalitsusse tööle läinud.
„See oli meie jaoks nagu rebaste ristimine,“ ütles Ingeldrin Aug. Ta kiitis, et spordipäev oli väga hästi korraldatud, kõik sujus, võistluskava oli väga täpselt paika pandud: „Minu jaoks oli spordipäeval osalemine ka tööalaselt kasulik – sain metsas käia vaatamas, kuhu soovib küla teha vaateplatvormi, mille jaoks kavatsetakse taotleda raha Leader-programmist.“
Kodanikuühenduse Sihtkapital (KÜSK) oli väljas kahe võistkonnaga.
„Oleme siin korra ka varem käinud. Muljed on väga head. Rajal oli kogu aeg lõbus, kuigi mõned alad võtsid ka võhmale. Nii äge, et Voose rahvas viitsib seda igal aastal teha, see on ju suur ettevõtmine,“ kiitis KÜSKi programmijuht Mari-Liis Dolenko.
Mitme võistkonnaga oli väljas ka mullune parim, Raasiku valla Kiviloo küla. Igal aastal ei saa võita, anname ka teistele võimaluse, ütles Kiviloo rahvas, kel on Voose 11st talispordipäevast vahele jäänud vaid üks.

Viimast korda?
Andrus Nilisk ütles spordipäeva lõpuks: „Kui võistlejad on rahul, olen rahul, kui neile meeldis, meeldis ka korraldajatele.“
Ta rääkis, et aasta tagasi arvati – rohkem talispordipäeva enam ei korralda, kuid sügisel otsustati Tanel Talvega siiski üks kord teha veel.
„Ära kunagi ütle iial, aga järgmisel aastal enam ei tee. Sest see peab ka endale midagi pakkuma, praegu enam ei paku, on ammendunud. Mine tea, kui tuleb mingi uus ja teistmoodi formaat, aga senisel kujul enam teha ei taha,“ rääkis ta, kuid tõdes, et mõneti on see kaheotsaga asi – kui vahepeal lõpetada, on väga raske harjutada inimesi taas igal aastal kokku tulema.