![15 Kehra õpilased](https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2023/04/15-Kehra-opilased-696x520.jpg)
Haridus- ja teadusministeerium korraldas koos Eesti Mälu Instituudi ning Eesti Juudi Muuseumiga kooliõpilastele konkursi holokaustiteemaliste õppematerjalide koostamiseks. Nooremas vanuserühmas, 8. ja 9. klasside arvestuses, võitsid esikoha Kehra gümnaasiumi 9. klassi õpilased Kädily Hannus, Adeele-Alexandra Veedla ja Marikel Ilm, kes kogusid infot, koostasid materjali ja monteerisid. Video valmimisel olid abis koolivennad Marti Parve ja Genno Peegel. Noori juhendas õpetaja Kairit Johanson.
Videos „Kas holokausti mälestus koormab või ravib?“ tutvustatakse juutide käekäiku Eestis alates sellest, kui nende esimesed rahvuskaaslased siia tulid, kuni juutide massilise hävitamiseni Saksa okupatsiooni ajal. 1926. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus juutidele maailmas esimesena kultuuriautonoomia, kuid 19. septembril 1944. aastal toimus Kloogal üks Saksa okupatsiooni aegse Eesti suuremaid massimõrvu – hukati kõik sel ajal koonduslaagris olnud ligi 2000 juuti.
Video on filmitud Kehra muuseumis, raudteejaamas, Tallinna Patarei vanglas, Rahumäe kalmistul. Holokaustist Eestis teevad ülevaate Genno Peegel ja Kädily Hannus, kes tutvustab ka 1941. aasta juuniküüditamisega Siberisse saadetud Eestis sündinud juudi Reny Klas-Glassi mälestusteraamatut „Üks lugu minu elust“.
Kehra noorte õppefilm läheb e-koolikotti
Kädily Hannus rääkis, et, kuulis holokaustiteemalisest konkursist sügisel ajalootunnis ning otsustas osaleda, sest huvitub ajaloost ning ka teema tundus uus ja põnev. Kui esialgne kolmest tüdrukust koosnev tiim oli koos, võeti detsembri alguses osa õppematerjalide koostamise konkursi korraldajate organiseeritud virtuaalsest infopäevast. Jaanuaris käisid neiud koos juhendajaga Tallinnas holokausti mälestuspäevale pühendatud kolmepäevases talvekoolis. Selle esimesel päeval Saksamaa Liitvabariigi residentsis esitleti raamatut „Üks lugu minu elust“ ning tutvustati juudi kultuuri. Teisel päeval olid Eesti Mälu Instituudis töötoad ja käidi juudi muuseumis, kolmandal päeval olid ekskursioonid juudi sünagoogis ning Klooga vangilaagris hukkunute memoriaali juures.
„Saime talvekoolist väga palju infot, panime selle kirja ning pärast hakkasime edasi uurima,“ sõnas Kädily Hannus.
Kui üks esialgne tiimikaaslane grupist lahkus, kutsuti appi kooli meediaringi liikmed Genno Peegel ja Marti Parve ning otsustati õppematerjal holokaustist teha videona.
Infot, mida õppefilmis jagada, koguti peamiselt internetist, ajalehtedest, raamatutest. Juhendaja soovitusel pöörduti video tegemiseks vajaliku materjali saamiseks ka Kehra muuseumi juhi Anne Oruaasa poole. Kuna Kehra pole holokaustiga olnud otseselt seotud ja muuseumis selle kohta materjali vähe, otsustasid õpilased tutvustada selle kaudu ka küüditamist ja kohalikku ajalugu.
„Ka neid inimesi, kes võiksid holokausti mäletada, enam väga ei ole. Meil oli suur abi Siberisse küüditatud ja sealt naasnud juudi Reny Klas-Glassi mälestusteraamatust,“ lausus Kädily Hannus.
13. märtsiks valminud Kehra koolinoorte ligi 8 minuti pikkuses õppevideos ei öelda, kas nende arvates holokausti mälestus koormab või ravib.
„Arutasime seda omavahel pikalt ja jõudsime järeldusele, et ikkagi ravib. See, mis juutidega juhtus, on õppetund kõigile. Kuigi holokaust on siiani häiriv teema, tuleb sellest rääkida. Nii saame olla kindlad, et sellist asja ei juhtu enam mitte kunagi,“ arvas Kädily Hannus.
Konkursitöö kaitsmisel Kehra noored 17. märtsil toimunud lõpuseminaril ei käinud, seda enam olid rõõmsalt üllatunud, kui kuulsid, et nende õppevideo pälvis esikoha. Möödunud nädalal said nad haridus- ja teadusministeeriumist tänukirjad ja meened.
„Konkursitöö tegemisega saime väga palju uusi teadmisi, mida kooliõpikus ei ole. Õppefilmi tegemine on põnev viis õppida ka neil, keda muidu ajalugu väga palju ei huvita,“ märkis Kädily Hannus.
Kehra õpilaste tehtud õppefilmi saab vaadata kooli meediaringi Keku Youtube´i kanalil. Video lisatakse õppematerjalide portaali e-koolikott, mille jaoks muudeti õppefilmi pealkiri täpsemaks. Seal hakkab olema: „Juutide tagakiusamisest okupatsioonide ajal. Kas kurjuse mälestus koormab või ravib?“