Kehra eakate pidu sotsiaalkeskuses

1198

Neljapäeval, 18. novembril toimus Anija valla sotsiaalkeskuses järjekordne üritus eakatele. Tavalise kohvilaua asemel oli mugav iseteenindamine.

Õhtut sisustasid karaokega Taimi ja Valter Jürna. See, hea tehnika ja sooja südamega tehtud pidu, oli uudne ja põnev. Algul tagasihoidlikud eakad laulsid innukalt kaasa.

Me ju teame, et üks paremaid stresse maandavaid tegevusi, kus peas trügivad muremõtted kaovad, on laulmine. Jääb vaid laul ja mõte laulu juures.
Valter oli valinud meile tuttavaid ja väga ilusaid laule. Nimekirja järgi saime ise ka tellida lemmiklaule. Oli meeldiv kogemus, et osalesid ka puuetega inimesed, kellede päevahoid samades ruumides. Neile on ju tähtis kohaneda tavakeskkonnaga.

Lool on ka kehvem pool. Et ilm oli halb, lumesopane, selle vastu polnud midagi teha. Kohaletulnuid oli vähe. Kahjuks neis ruumides polekski kohta olnud suuremale seltskonnale. Pane neid laudu-toole, kuidas tahes, mis kitsas, see kitsas. Päevahoiuks kenad ruumid tervisekeskuse hoones jäävad peopidamiseks kitsaks.

Valla kultuurimaja on vana sovhoosiklubi, kus niigi tihe ürituste graafik. Tehase endine a/ü klubi aga laguneb keset linna. Kui seal oleks… siis oleks….Oleks on paha poiss. Suur klubihoone, mis mahutanuks palju inimesi ja arhitektuuriliselt oleks võinud muinsuskaitse alla kuuluda, kus Milvi Mänd klubijuhatajana tegi oma elutöö, säilitades ja arendades meie kultuuri, sellest hoonest on tänaseks saanud lootusetud varemed, ei kellelegi huvi pakkuv tontlik objekt.

Meie, eakad, mäletame, kui tore oli kunagi seal koos käia. Nüüd aga pole meil väärikat kohta. Vallas on üle 6000 elaniku, kellest veerand on suure tõenäosusega eakad, seega umbes 1500 inimest. Kui neist ka 105, see oleks ligi 10 protsenti, sooviks suhtlemiseks kokku tulla, siis oleks meid 150 selles sotsiaalkeskuses. Lahedalt mahub sinna ehk ära 15–20 inimest, see oleks umbes üks protsent kõigist eakatest.

Kui oleks rohkem ruumi, suudaksid need inimesed, kes kutsutud ja seatud organiseerijateks, palju rohkem ära teha meie heaks.

Nüüd aga jääb veelkord tänada Taimi ja Valter Jürnat läbimõeldud ja sisuka kara­okeürituse eest. Nad andsid meile võimaluse heas meeleolus läbi lumesopa koju jõuda. Kahju vaid, et meid oli liiga vähe sellest osa saamas.

Eelmine artikkelTurbuneeme külas oli teele kukkunud puu
Järgmine artikkelPidu „Alavere noorte heaks 2010“ tõi sisse üle 6000 krooni