Keh­rast püü­ti kin­ni kärn­tõ­ves käh­ri­kud

989

Det­semb­ris tea­tas Keh­ras Tu­ru tä­na­va ühe era­ma­ja oma­nik Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le, et te­ma koer puu­tus kok­ku käh­ri­ku­ga ja on nüüd kärn­tõ­ves. Käh­ri­kud elut­se­sid Tis­le­ri tä­na­val va­na­de ma­ha­jäe­tud kuu­ri­de juu­res ning põõ­sas­ti­kus Roo­pa tä­na­val. Val­la ma­jan­duss­pet­sia­list Tõ­nu Kir­ves pöör­dus kesk­kon­nains­pekt­sioo­ni, et uu­ri­da, mi­da ko­du­loo­mi na­ka­ta­va­te hai­ge­te mets­loo­ma­de­ga te­ha, ku­na tu­li­rel­va­de­ga jah­ti­mi­ne asu­las on kee­la­tud. Kesk­kon­nains­pekt­sioo­nist soo­vi­ta­ti pöör­du­da ko­ha­li­ku ja­hi­selt­si poo­le. Ja­hi­me­hed püüd­sid kast­lõk­su­de­ga kin­ni kolm käh­ri­kut.

Möö­du­nud nä­da­lal kir­ju­ta­ti sot­siaal­mee­dias kärn­tõ­ves käh­ri­ku­test ka Raa­si­ku val­las. Üks ela­nik soo­vi­tas Pe­ri­la kan­di ini­mes­tel oma koer­tel silm peal hoi­da, ku­na te­ma koer ole­vat ko­duõues ma­ha murd­nud ühe kär­nas käh­ri­ku. Koe­rao­ma­nik ole­tas, et kül­lap jõu­dis hai­ge mets­loom en­ne se­da ka teis­tes õue­des luu­si­da. Tei­ne ela­nik ar­vas, et ilm­selt on ka te­ma aias käi­nud ja õue­dii­va­nil la­ma­nud hai­ge mets­loom, sest koer­tel oli kärn­tõ­bi.

Tõ­nu Kir­ves sel­gi­tas, et val­da­valt sat­u­vad asu­la­tes­se ja ma­ja­hoo­vi­des­se hai­ged käh­ri­kud, kes ei ole või­me­li­sed met­sas saa­ki püüd­ma ning lä­he­vad sin­na, kus on liht­sam toi­tu han­ki­da. Nad söö­vad ma­ha kuk­ku­nud õu­nu, käi­vad söö­mas koer­te toi­du­kaus­si­dest ja prü­gi­kas­ti­dest.

„Ku­na on soe talv, ei jää käh­ri­kud tal­veun­ne. Hai­ges­tu­nud käh­rik kül­ma tal­ve üle ei elaks, sest tal po­le kar­va,“ sõ­nas ta.

Aeg­vii­du loo­maarst Ants Raa­va mär­kis, et kärn­tõ­ve on prae­gu pal­ju, te­ma poo­le on sel­le mu­re­ga vii­ma­sel ajal pöör­du­nud vä­ga pal­ju koe­ra­oma­nik­ke. Sa­mu­ti on te­malt kü­si­tud, kel­le­le tu­leks tea­ta­da, kui käh­rik on hoo­vis ega lä­he ära.

Kärn­tõ­bi on loo­maars­ti sõ­nul koer­las­te hai­gus, kas­si­de­le see kül­ge ei hak­ka. Koe­rad saa­vad se­da hai­ges­tu­nud käh­ri­ku­telt või re­bas­telt ning koer­tel ei pruu­gi nen­de­ga ol­la ot­sest kon­tak­ti, mõ­ni­kord pii­sab, kui koer vis­kab pi­ka­li sa­mas­se koh­ta, kus hai­ge loom on la­ma­nud. Ena­mas­ti on kärn­tõ­be pal­ju sü­gi­se­ti ning loo­maars­ti­de hin­nan­gul hak­kas roh­kem le­vi­ma pä­rast se­da, kui len­nu­ki­telt kül­va­ti met­sa­des­se ma­ru­tau­di­vakt­sii­ni.

Esi­me­ne märk kärn­tõ­vest on see, kui koer hak­kab end pi­de­valt in­ten­siiv­selt krat­si­ma, on nä­ha, et te­da vae­vab sü­ge­lus: „Kui koe­ral on hai­ges­tu­nud loo­ma­ga ot­se­ne kon­takt, on na­ka­tu­mi­se tõe­näo­sus vä­ga suur. Nä­da­la-ka­he pä­rast ta hak­kab siis end kraa­pi­ma, ku­na ime­pi­si­ke pu­tu­kas uu­ris­tab na­ha sis­se käi­ke ja pal­ju­neb seal.“

Ants Raa­va li­sas, et koe­ra­oma­ni­kel ta­suks ol­la tä­he­le­pa­ne­lik ja pöör­du­da loo­maars­ti poo­le, kui nen­de loom end vä­ga pal­ju krat­sib. Ju­hul kui ko­duõues on näh­tud käh­ri­kut, ei ta­suks te­ma ar­va­tes oo­da­ta, vaid ko­he loo­maars­ti poo­le pöör­du­da: „Ra­vi po­le kee­ru­li­ne ja pa­ra­sii­ti­dest, kes sü­ge­le­mi­st te­ki­ta­vad, saab kii­res­ti lah­ti. Kui aga koer on end kraa­pi­mi­se­ga vi­gas­ta­nud ja on tek­ki­nud na­ha­põ­le­tik, on va­ja ju­ba an­ti­bioo­ti­ku­mi­ra­vi. See­tõt­tu soo­vi­tan väik­se­ma­gi kaht­lu­se kor­ral pi­gem ra­vi­ga na­ha­kah­jus­tu­si ja hul­le­maid prob­lee­me en­ne­ta­da.“