Sel nädalal hakatakse sooja tootma Kehra uues katlamajas.
Alates 5. aprillist hakkavad Kehra elanikud toasooja saama uuest, tankla kõrval asuvast katlamajast Välja tänaval. Selle ehitas OÜ SW Energia, kes võitis 2015. aastal senise soojatootja, OÜ Velko AV korraldatud konkursi soojusenergia tootmiseks Kehra kaugküttepiirkonnas. Konkursi võitjana oli SW Energial kohustus ehitada kolme aasta jooksul Kehrasse uus katlamaja ning pakkuda 12 aastat toasooja piirhinnaga 39,50 eurot/MWh. Kuna soojatootmise hinnale lisandub 15,51 eurot võrgutasu – soojatorustiku omanik on endiselt Velko AV – kinnitas konkurentsiamet soojusenergia uueks piirhinnaks Kehra kaugküttepiirkonnas 55,08 eurot/MWh, koos käibemaksuga on see 66,10 eurot.
OÜ Velko AV juhataja Erik Jüriöö ütles, et hinnatõus on 14 protsenti – seni maksis küte Kehras ilma käibemaksuta 47,50 eurot. Ta märkis, et Kehra soojahind jääb ka pärast hinnatõusu siiski Eesti üheks madalamaks, enamikus kohtadest on see 60-65, mitmes piirkonnas isegi kuni 70 eurot/MWh.
„Hinnatõus oli mõneti vältimatu, Kehra soojahind on pikalt olnud muutumatu. Seetõttu poleks olnud vahet, kas uue katlamaja oleksime teinud meie, SW Energia või keegi kolmas. Tõusnud on nii toorme kui selle transpordihinnad, arvan, et hinda oleks tulnud mõningal määral tõsta ka siis, kui katlamaja ehitamisel oleks kasutatud uuenduslikku tehnoloogiat, näiteks koostootmisjaama, või veelgi kaugemale mõeldes erinevaid lahendusi tuule- või päikeseenergia näol. Hakkepuidu kasutamisest baaskütteallikana on praegu väga keeruline ja kulukas loobuda,“ lausus Erik Jüriöö.
Ta kinnitas, et peale hinnatõusu Kehra elanike jaoks soojatootja vahetumisega muid muudatusi ei kaasne. Sooja müüb ja arveid esitab korteriühistutele endiselt Velko AV.
Kuigi sooja hakatakse reedest tootma uues katlamajas, ei ole uue katlamaja soojatorustiku ühendussõlmed veel lõplikult välja ehitatud ning Velko AV vanadesse torudesse on tehtud ajutised ühendused. Erik Jüriöö selgitas, et kütteperioodi ajal ei saa uut torustikku vanadega ühendada, selleks on vaja need umbes nädalaks tühjaks lasta. Seda tehakse pärast kütteperioodi lõppu, ilmselt juunis, et majad ei jääks vahepeal külma.
„Sama trassiehituse ajal veab Velko Kooli tänava äärsetesse majadesse uued küttetorustikud. Ühele poole Kooli tänavat on toruotsad veetud, teisele poole hakkame ehitama nüüd aprillis. Praegu köetakse maju vanade trasside kaudu, suvel viime neisse uued küttetorustikud,“ ütles Velko AV juhataja.
Mis saab edasi viimaseid päevi Kehra keskuses töötavast katlamajast, ei osanud Erik Jüriöö veel öelda. Ta märkis, et selle peavad kokku leppima Velko AV ja Anija vallavalitsus, kindlasti tuleks arvestada ka kogukonna arvamust: „Esialgu peame katlad seisma jätma ja puhastama, siis hakkame tasapisi lammutama. Suuresti on seal vanaraud, katlad on nii vanad, et neid enam taaskasutada pole võimalik, aga midagi saab ehk ka müüa, näiteks suitsugaaside pesur.“
Lehtmetsa külas asuv varukatlamaja jääb samuti seisma. Velko AV on tellinud projekti, et rajada sinna ettevõttele kontoriruumid. Kas ja millal hakatakse neid ehitama, pole veel teada. Erik Jüriöö sõnul tuleb kõigepealt analüüsida tulusid-kulusid, kas kontorit on odavam hoida praeguses asukohas vallamaja kolmandal korrusel või kolida endisesse katlamajja.
Seoses soojatootmise lõpetamisega on Velko AV pidanud koondama mõned katlamaja käitlemisega seotud töökohad. Reaalset koondamist ei pruugi see ettevõtte juhi kinnitusel tähendada: „Tööd meil jagub, oleme inimestele pakkunud muid töökohti, eks nad ise otsustavad, kas võtavad vastu.“