Keh­ras koh­tu­sid 30 aas­tat ta­ga­si Ees­ti Biit­li­te Klu­bi asu­ta­nud me­hed

1799
Me­hed, ke­da on ühen­da­nud hu­vi biit­li­te vas­tu – VEL­LO SA­LU­METS, PEE­TER TOO­MA, NI­KO­LAI IVA­NOV, VA­LEV LIL­LI­PUU, PAUL LUŠ­KOV, ANTS KAS­KE­VITŠ ja HU­BERT TAM­MIK.

Ok­toob­ri al­gu­ses, paar päe­va en­ne maail­ma­kuul­saks saa­nud Li­ver­poo­li an­samb­li The Beat­les laul­ja John Len­no­ni sün­niaas­ta­päe­va said Keh­ras aas­ta­te jä­rel taas kok­ku me­hed, kes on ol­nud bri­ti bän­di suu­red asu­ta­jad ja kuu­lu­nud Ees­ti Biit­li­te Klu­bis­se.

Es­to­nian Beat­les Club ehk Ees­ti Biit­li­te Klu­bi asu­ta­ti 1988. aas­tal Keh­ras, ku­na sel­le juht, Keh­ra koo­li ku­na­gi­ne õpe­ta­ja Ni­ko­lai Iva­nov elas Keh­ras. Biit­li­te-klu­bi loo­mi­se idee tek­kis te­ma sõ­nul Tal­lin­nas Har­ju­mäel, kus igal pü­ha­päe­val oli he­lip­laa­ti­de va­he­tus.

„Kui lin­nas oli lau­lev re­vo­lut­sioon, siis meie te­gi­me sa­mal ajal re­vo­lut­sioo­ni Keh­ras,“ sõ­nas klu­bi üks asu­ta­ja­test, too­na Keh­ras ela­nud Va­lev Lil­li­puu.

Klu­bi asu­ta­mis­koo­so­lek oli The Beat­le­si liik­me Paul Mc­Cart­ney sün­ni­päe­val – 18. juu­nil 1988. Väi­ke­se koo­li­ma­ja all sau­nas said kok­ku küm­me­kond biit­li­te aus­ta­jat, nen­de hul­gas näi­teks pro­fes­sio­naal­ne muu­sik, an­samb­list Pal­der­jan tun­tud Vel­lo Sa­lu­mets, kes te­gi ka sel ajal Ees­ti Raa­dios muu­si­ka­saa­teid, ning te­ma raa­dio­kol­leeg Vel­lo Rand. Ko­ha­li­kest mees­test oli Ni­ko­lai Iva­no­vi ja Va­lev Lil­li­puu kõr­val klu­bi asu­ta­ja­te seas veel Ants Kas­ke­vitš.

Vaid paar päe­va pä­rast klu­bi loo­mist pa­nid Vel­lo Sa­lu­mets, Vel­lo Rand ja Ni­ko­lai Iva­nov biit­li­test raa­dios kok­ku ka­he­tun­ni­se ööp­rog­ram­mi. Vel­lo Sa­lu­mets mee­nu­tas, et tut­vus Ni­ko­lai Iva­no­vi­ga sa­mal aas­tal pä­rast se­da, kui oli tei­nud biit­leid tut­vus­ta­va saa­te koos Ivo Lin­na­ga.

„Tu­lin Es­to­nia teat­ris proo­vist, Kol­ja oo­tass fua­jees – ma ei tund­nud­ki siis te­da, aga tu­li üt­le­ma, et kui me oma saa­de­tes muud­kui Mc­Cart­neyd kii­da­me, ole­me küll va­lel teel. Kü­si­sin, ke­da siis kii­ta? Te­ma vas­tas: Len­non oli boss,“ ju­tus­tas Vel­lo Sa­lu­mets.

Biit­li­te klu­bi tei­sel kok­ku­saa­mi­sel Keh­ras oli ko­hal ETV „Le­vi­kaa­me­ra“, edas­pi­di käi­sid liik­med klu­bist ja biit­li­test rää­ki­mas ka teis­tes te­le- ja raa­dio­saa­de­tes, and­sid väl­ja kaks kas­set­ti biit­li­te lau­lu­de­ga, il­mu­ta­ti ka oma aja­leht. Suu­rim et­te­võt­mi­ne oli John Len­no­ni 50. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud kol­me­päe­va­ne Beat­les Wee­kend 1990. aas­ta det­semb­ris. Kaks aas­tat hil­jem il­mus ees­ti kee­les Mark­ku Kos­ki raa­mat „Beat­les: ühe an­samb­li ana­too­mia“, mil­le oli Soo­me kee­lest tõl­ki­nud Vel­lo Sa­lu­mets, ke­da Ni­ko­lai Iva­nov peab Ees­ti suu­ri­maks biit­li­te tund­jaks.

Vel­lo Sa­lu­mets rää­kis, et oli 1963. aas­tal 13aas­ta­se­na Valk­la pio­nee­ri­laag­ris, ku­hu too­di Root­sist 15 last: „Me pol­nud mag­ne­to­fo­ne va­rem näi­nud, ühel Root­si poi­sil oli kaa­sas lin­ti­de­ga makk. Ja sealt tu­lid biit­lid! Kui kuul­sin lau­lu „Hip­py Hip­py Sha­kes“, lõi see mu maail­ma se­gi, mi­nust sai rock­muu­sik.“
Ka Ni­ko­lai Iva­no­vi sü­gav hu­vi le­gen­daar­se an­samb­li te­ge­mis­te vas­tu al­gas enam-vä­hem sa­mal ajal – 1964. aas­tal, kui kuu­lis esi­mest kor­da lau­lu „A Hard Day´s Night“. Paul Luš­kov, ke­da klu­bi asu­ta­mi­sel kam­pa ei võe­tud, ku­na pee­ti lii­ga noo­reks, pol­nud sel ajal veel sün­di­nud­ki.

„Mul­le olid biit­lid ko­gu aeg meel­di­nud, onu Kol­ka män­gis neid. Aga ku­na mind klu­bis­se ei võt­nud, tõm­ba­sin biit­lid oma lem­mi­kan­samb­li­te ni­me­kir­jast ma­ha,“ tun­nis­tas ta.

Kui­gi Ees­ti Biit­li­te Klu­bi po­le ju­ba aas­taid te­gut­se­nud, on sel­le liik­me­tel hu­vi Beat­le­si muu­si­ka vas­tu al­les. Ni­ko­lai Iva­nov, kel­lel on um­bes 500 maail­ma eri pai­gus väl­ja an­tud Beat­le­si plaa­ti, ko­gub en­di­selt an­samb­li plaa­ti­de ra­ri­teet­seid es­ma­väl­jaan­deid.

Vel­lo Sa­lu­mets teeb jät­ku­valt rock­muu­si­kat tut­vus­ta­vaid raa­dio­saa­teid: „Mul on mis­sioon an­da se­da eda­si prae­gus­te­le noor­te­le. Kui mi­na se­da ei tee, kes siis veel? Jää­vad­ki hom­mi­kust õh­tu­ni tümp­si kuu­la­ma.“

Ees­ti parim biit­li­te tund­ja tun­nis­tas – aeg-ajalt on tal neist nii­su­gu­ne tü­di­mus, et ei ta­ha ko­du­se plaa­di­riiu­li poo­le vaa­da­ta­gi. Um­bes aas­ta möö­du­des te­kib taas soov nen­de lu­gu­sid kuu­la­ta: „Hak­ka­sin kor­ja­ma biit­li­te lau­le teis­te esi­tu­ses, kui­das on neid tõl­gen­da­nud ala­tes las­teaia­las­test ku­ni maail­ma­kuul­sa­te džäss- ja rock­muu­si­ku­te­ni. Mul on neid esi­tu­si um­bes 2500, aga ar­van, et ole­mas on um­bes sa­ma­pal­ju veel.“

Mis on biit­li­te fe­no­men, mis üle 60aas­ta­sed me­hed taas um­bes 15aas­ta­se va­hea­ja jä­rel taas kok­ku toob? Nad olid esi­me­sed, biit­lid olid üks­teist täien­dav ter­vik, kui po­leks ol­nud biit­leid, po­leks ka tä­na­päe­va rock­muu­si­kat, lau­su­sid me­hed.

Eelmine artikkelPla­nee­ring Keh­ras­se kolme kor­ter­ma­ja ehi­ta­mi­seks on val­mis
Järgmine artikkelMuu­da­tu­sed Vel­ko AV nõu­ko­gus