Põhja tänava piirkonna detailplaneeringu eelnõu on avalikul väljapanekul.
Ligi 10hektarine ala, mille detailplaneeringu algatas volikogu aasta tagasi, hõlmab Kehras raudteeäärset ala Põrgupõhja linnaosa alguses ja teisele poole Põhja tänavat jäävat põllumaad. Valla üldplaneeringus on selle sihtotstarve äri- ja büroohoonemaa. Linna suurust ja elanike arvu arvestades ei pidanud Anija vallavalitsus ega volikogu mõistlikuks kogu ala ärimaaks kavandada. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta suurem osa elamu- ja haljasalamaaks.
Äri- ja tootmismaaks jääks osaliselt raudteeäärne ala, kus asusid aiamaad, kõrvale on kavandatud haljasala ja eramukrunt. Vallaarhitekt Inga Vainu sõnul on aeg-ajalt küsitud väiketootmiseks sobivat kohta, kus oleks vesi ja kanalisatsioon. Ka võiks tema arvates tulla sinna mõni pood, ehitustarvete kauplus sobiks hästi, lähedale on kavas hakata ehitama elumaju.
Ärimaast teisele poole Põhja tänavat on kavandatud krundid 5 kortermaja ja 4 ridaelamu jaoks. Kuni kolmekordsed 15-35 korteriga korrusmajad tuleksid Põhja ja Mulla tänava, kahekordsed 6-7 boksiga ridaelamud Salo tänava äärde.
„Tegime enne planeeringu algatamist turuanalüüsi. Selgus, et kasumlikum oleks rajada pere- või ridaelamuid, kuid tahame inimestele pakkuda võimalikult soodsaid elamispindu. Mida suurem on kortermaja, seda odavam on ühe korteri hind, kuid väga suuri maju me ei taha,“ rääkis ta.
Inga Vainu lisas, et kortermajade ümber on kavandatud piisavalt ruumi, et teha haljasalasid, mänguväljakuid, puhkealasid. Hoovialadesse ei ole praegu planeeritud ühtegi sõiduteed, kergliiklusteed tuleks planeerija ettepanekul projekteerida osaliselt nii, et vajadusel pääseks sinna teenindava transpordi ja päästetehnikaga.
Detailplaneeringus on kirjas – kogu ala lahendus peaks moodustama ühtse terviku, soovitavalt korraldada arhitektuurivõistlus. Suur osa planeeringualast on reformimata maa. Kui planeering valmis, taotletakse seda Anija valla munitsipaalomandisse.
„Peame põhjendama, et me ei soovi teha maaga äri, Kehras on elamispindade puudus. Praegu on maa-amet olnud planeeringuga nõus, kui selgub, et maad munitsipaalomandisse ei anta, peab maa-amet korraldama maa müüki, kuid samadel tingimustel – tuleb teha korter- ja ridaelamud,“ selgitas Inga Vainu.
Kui maa antakse munitsipaalomandisse, hakatakse seda tema sõnul arendama ilmselt samamoodi nagu tehakse Lille elamupiirkonnaga – kehtestatakse lähtetingimused ja korraldatakse konkurss arendaja leidmiseks. Arhitekt arvas, et esimeses etapis on reaalne valmis ehitada 2 kortermaja. Ehitamise alustamiseni võiks tema hinnangul jõuda 2019. aastal.





