Keh­ra uus kat­la­ma­ja oli kõi­gi­le uu­dis­ta­jai­le ava­tud

1348
RÜN­NO KI­VI­LAAN SW Ener­giast: „Süü­ta­ja pan­nak­se kat­las­se, ka­tel süü­da­tak­se kuu­ma õhu­ga.“

Möö­du­nud tei­si­päe­val, 28. mail avas SW Ener­gia mit­meks tun­niks hu­vi­lis­te­le Keh­ra kat­la­ma­ja uk­sed.

Kel­la kol­meks päe­val olid Keh­ras Väl­ja tä­na­val 5. ap­ril­list töö­ta­va kat­la­ma­ja­ga tut­vu­ma kut­su­tud Ani­ja val­la­va­lit­su­se ja vo­li­ko­gu ning Vel­ko AV esin­da­jad, kel­la nel­jast kuue­ni olid oo­da­tud kõik lin­la­sed.

Uue hak­ke­pui­du­kat­la­ma­ja oma­ni­ku, OÜ SW Ener­gia ju­ha­tu­se lii­ge, te­gev­juht Mait Pärg sõ­nas, et soov oli ini­mes­te­le tut­vus­ta­da üht tä­na­päe­va­se teh­no­loo­gia­ga kat­la­ma­ja, näi­da­ta, et kat­la­ma­ja on ka seest ilus pu­has.

Ava­tud us­te päe­val tut­vus­ta­ti uue au­to­maat­kat­la­ma­ja tööd ala­tes sel­lest, kui sin­na jõuab au­to hak­ke­pui­du­koor­ma­ga ku­ni sel­le­ni, mil kat­la­ma­jast väl­jub to­ru­de kau­du soo­jae­ner­gia keh­ra­las­te ko­du­des­se.

„Uu­dis­ta­mas käis paar­küm­mend ela­nik­ku. Nad tund­sid hu­vi, kui­das nii suur kat­la­ma­ja töö­tab ja toi­mib, põ­nev oli ka las­tel,“ üt­les SW Ener­gia tu­run­dus­juht Kris­ti To­min­gas.

SW Ener­gia mood­saim kat­la­ma­ja
SW Ener­gia, kel­le­le kuu­lub Ees­tis 255 kat­la­ma­ja, või­tis 2015. aas­tal Keh­ra kaug­küt­te­piir­kon­na soo­ja­toot­mi­se kon­kur­si ning et­te­võt­tel tu­li kol­me aas­ta jook­sul ehi­ta­da Keh­ras­se uus kat­la­ma­ja. Sel­le ra­ja­mi­ne al­gas möö­du­nud aas­ta al­gu­ses, ehi­tas OÜ Mär­ja Mon­te, kel­lelt soo­ja­fir­ma tel­lis „võt­med kät­te“ la­hen­du­se. In­ves­tee­rin­gu suu­rus on 2,3 mil­jo­nit eu­rot, sel­lest poo­le sai SW Ener­gia KI­Ki kau­du Eu­roo­pa Lii­du Ühe­kuu­lu­vus­fon­dist.

„Meil on vä­ga pal­ju kat­la­ma­ju, kuid Keh­ra oma on suur ja mär­gi­li­ne, vist ai­nu­ke, mil­lel oli kuu­päe­va­li­selt pai­gas, mil­lal peab ole­ma val­mis. Meil oli kin­del ko­hus­tus – tä­na­vu 5. ap­ril­lil pi­di siit soe väl­ja mi­ne­ma,“ lau­sus et­te­võt­te te­gev­juht Mait Pärg.

Piir­kon­na­juht Ala­ri Tõ­nis­soo li­sas: „See on ol­nud meie jaoks väi­ke­ne edu­lu­gu. SW Ener­gial pol­nud va­rem ko­ge­mu­si nii suu­re uue kat­la­ma­ja pla­nee­ri­mi­sel-ehi­ta­mi­sel, kuid jõud­si­me täh­ta­jaks val­mis.“

Ehi­tusp­ro­jek­ti­de­ga te­ge­lev teh­no­loog Rün­no Ki­vi­laan kin­ni­tas, et SW Ener­gia oli Vel­ko AV kat­la­ma­jalt Keh­ra soo­ja­toot­mi­se üle­võt­mi­seks lõp­li­kult val­mis ise­gi paar nä­da­lat täh­ta­jast va­rem.

Keh­ras po­le SW Ener­gia kat­la­ma­ja­dest küll kõi­ge suu­rem, suu­rim on Pal­dis­kis, küll aga on see te­gev­ju­hi kin­ni­tu­sel kõi­ge mood­sam ja täi­sau­to­maat­ne.

Uues kat­la­ma­jas on kaks hak­ke­pui­du­ka­telt – 4me­ga­va­ti­se võim­su­se­ga Taa­nis ja li­gi 1me­ga­va­ti­ne Lee­dus too­de­tud ka­tel. Suit­su­gaa­si jää­ke­ner­gia suu­nab küt­te­võr­ku ta­ga­si 1me­ga­va­ti­ne suit­su­gaa­si­de pe­sur. Re­serv­kat­la­na on kat­la­ma­jas 6me­ga­va­ti­se võim­su­se­ga põ­lev­ki­viõ­li­ka­tel.

„Oli uus ja oma­moo­di hu­vi­tav väl­ja­kut­se, et see on meie esi­me­ne kat­la­ma­ja, kus on suit­su­gaa­si­de pu­has­ta­mi­seks kott­filt­rid ning suit­su­gaa­si­de pe­sur, mil­le abil saa­me ole­ne­valt kü­tu­se niis­ku­sest veel 15-20 prot­sen­ti ener­giat juur­de,“ mär­kis Rün­no Ki­vi­laan.

Suit­su­gaa­si­de pe­sur on te­ma sõ­nul kal­lis in­ves­tee­ring, moo­dus­tab ko­gu kat­la­ma­ja mak­su­mu­sest um­bes 25 prot­sen­ti.

Iga­päe­va­selt ei ole kat­la­ma­jas üh­te­gi töö­ta­jat. Prob­lee­mi­de kor­ral, mi­da ar­vu­ti teel la­hen­da­da ei saa, tu­leb ko­ha­le val­veo­hu­tus­teh­nik.

„Hak­ke os­tab SW Ener­gia part­ner­fir­ma SW Kü­tus, see tuuak­se või­ma­li­kult lä­he­dalt ot­se met­sast, ku­na kui­va hak­ke küt­te­väär­tus on väik­sem. Väl­jas se­da ei la­dus­ta­ta, au­to kal­lab hak­ke laa­di­mis­teo­le, mis trans­por­dib sel­le ko­he lat­tu. Lat­tu ma­hub um­bes 1400 kant­meet­rit küt­te­ma­ter­ja­li, sel­lest jät­kub Rün­no Ki­vi­laa­ne hin­nan­gul kõi­ge kül­me­mal ajal um­bes nä­da­laks.

Laos on kaa­me­ra, vee­bi kau­du on või­ma­lik nä­ha, kui pal­ju on seal veel ha­ket al­les, mil­lal tu­leb juur­de tel­li­da. Laost lii­gub pui­du­ha­ke eda­si ti­gut­rans­por­töö­ri­de abil, esial­gu jao­tus­punk­ris­se, kust see ja­ga­tak­se ka­tel­des­se. Küt­te­pe­rioo­dil töö­tab suur hak­ke­pui­du­ka­tel, su­vel, kui on va­ja küt­ta vaid soo­ja vee toot­mi­seks, pii­sab väik­se­mast kat­last: „Va­ja­du­sel saab kat­lad kor­ra­ga töö­le pan­na. Re­serv­ka­tel lä­heb au­to­maat­selt käi­ma, kui on häi­re – ti­gu kat­ki ja kü­tus ei lii­gu kat­las­se. Häi­reid on har­va, vead pa­ran­da­tak­se ena­mas­ti mõ­ne tun­ni­ga, soo­ja­toot­mi­ne sel ajal ei kat­ke. Meie jaoks on kõi­ge täht­sam, et rah­vas kül­ma ei jääks.“
Soo­ja­toot­mi­se jät­ku­mist ava­rii kor­ral ai­ta­vad ta­ga­da eel­soo­jus­pum­bad, mis hoia­vad ka re­serv­ka­telt niiöel­da pi­de­valt star­di­val­mis, li­saks on kat­la­ma­jas aku­mu­lat­sioo­ni­paak, mil­les on ko­gu aeg 20 ton­ni 100kraa­dist vett.

Eelmine artikkelAni­ja ja Kuu­sa­lu val­la ning Lok­sa lin­na et­te­pa­ne­kud Har­ju aren­gust­ra­tee­gia te­ge­vus­kav­va
Järgmine artikkelSAND­RA HEI­DO­VIL Pu­di­soolt il­mus ju­tu­raa­mat „Lap­sed ja na­tu­ke va­ne­mad“