Möödunud teisipäeval, 28. mail avas SW Energia mitmeks tunniks huvilistele Kehra katlamaja uksed.
Kella kolmeks päeval olid Kehras Välja tänaval 5. aprillist töötava katlamajaga tutvuma kutsutud Anija vallavalitsuse ja volikogu ning Velko AV esindajad, kella neljast kuueni olid oodatud kõik linlased.
Uue hakkepuidukatlamaja omaniku, OÜ SW Energia juhatuse liige, tegevjuht Mait Pärg sõnas, et soov oli inimestele tutvustada üht tänapäevase tehnoloogiaga katlamaja, näidata, et katlamaja on ka seest ilus puhas.
Avatud uste päeval tutvustati uue automaatkatlamaja tööd alates sellest, kui sinna jõuab auto hakkepuidukoormaga kuni selleni, mil katlamajast väljub torude kaudu soojaenergia kehralaste kodudesse.
„Uudistamas käis paarkümmend elanikku. Nad tundsid huvi, kuidas nii suur katlamaja töötab ja toimib, põnev oli ka lastel,“ ütles SW Energia turundusjuht Kristi Tomingas.
SW Energia moodsaim katlamaja
SW Energia, kellele kuulub Eestis 255 katlamaja, võitis 2015. aastal Kehra kaugküttepiirkonna soojatootmise konkursi ning ettevõttel tuli kolme aasta jooksul ehitada Kehrasse uus katlamaja. Selle rajamine algas möödunud aasta alguses, ehitas OÜ Märja Monte, kellelt soojafirma tellis „võtmed kätte“ lahenduse. Investeeringu suurus on 2,3 miljonit eurot, sellest poole sai SW Energia KIKi kaudu Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondist.
„Meil on väga palju katlamaju, kuid Kehra oma on suur ja märgiline, vist ainuke, millel oli kuupäevaliselt paigas, millal peab olema valmis. Meil oli kindel kohustus – tänavu 5. aprillil pidi siit soe välja minema,“ lausus ettevõtte tegevjuht Mait Pärg.
Piirkonnajuht Alari Tõnissoo lisas: „See on olnud meie jaoks väikene edulugu. SW Energial polnud varem kogemusi nii suure uue katlamaja planeerimisel-ehitamisel, kuid jõudsime tähtajaks valmis.“
Ehitusprojektidega tegelev tehnoloog Rünno Kivilaan kinnitas, et SW Energia oli Velko AV katlamajalt Kehra soojatootmise ülevõtmiseks lõplikult valmis isegi paar nädalat tähtajast varem.
Kehras pole SW Energia katlamajadest küll kõige suurem, suurim on Paldiskis, küll aga on see tegevjuhi kinnitusel kõige moodsam ja täisautomaatne.
Uues katlamajas on kaks hakkepuidukatelt – 4megavatise võimsusega Taanis ja ligi 1megavatine Leedus toodetud katel. Suitsugaasi jääkenergia suunab küttevõrku tagasi 1megavatine suitsugaaside pesur. Reservkatlana on katlamajas 6megavatise võimsusega põlevkiviõlikatel.
„Oli uus ja omamoodi huvitav väljakutse, et see on meie esimene katlamaja, kus on suitsugaaside puhastamiseks kottfiltrid ning suitsugaaside pesur, mille abil saame olenevalt kütuse niiskusest veel 15-20 protsenti energiat juurde,“ märkis Rünno Kivilaan.
Suitsugaaside pesur on tema sõnul kallis investeering, moodustab kogu katlamaja maksumusest umbes 25 protsenti.
Igapäevaselt ei ole katlamajas ühtegi töötajat. Probleemide korral, mida arvuti teel lahendada ei saa, tuleb kohale valveohutustehnik.
„Hakke ostab SW Energia partnerfirma SW Kütus, see tuuakse võimalikult lähedalt otse metsast, kuna kuiva hakke kütteväärtus on väiksem. Väljas seda ei ladustata, auto kallab hakke laadimisteole, mis transpordib selle kohe lattu. Lattu mahub umbes 1400 kantmeetrit küttematerjali, sellest jätkub Rünno Kivilaane hinnangul kõige külmemal ajal umbes nädalaks.
Laos on kaamera, veebi kaudu on võimalik näha, kui palju on seal veel haket alles, millal tuleb juurde tellida. Laost liigub puiduhake edasi tigutransportööride abil, esialgu jaotuspunkrisse, kust see jagatakse kateldesse. Kütteperioodil töötab suur hakkepuidukatel, suvel, kui on vaja kütta vaid sooja vee tootmiseks, piisab väiksemast katlast: „Vajadusel saab katlad korraga tööle panna. Reservkatel läheb automaatselt käima, kui on häire – tigu katki ja kütus ei liigu katlasse. Häireid on harva, vead parandatakse enamasti mõne tunniga, soojatootmine sel ajal ei katke. Meie jaoks on kõige tähtsam, et rahvas külma ei jääks.“
Soojatootmise jätkumist avarii korral aitavad tagada eelsoojuspumbad, mis hoiavad ka reservkatelt niiöelda pidevalt stardivalmis, lisaks on katlamajas akumulatsioonipaak, milles on kogu aeg 20 tonni 100kraadist vett.