
„On probleeme, mis vajavad analüüsimist ja on trende, millega peame olema ettevaatlikud, kuid tegelikult on väga hästi – Harjumaal on turvaline,“ kinnitas Põhja politseiprefekt Ats Kübarsepp kolmapäeval, 16. septembril Raasiku rahvamajas toimunud Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäeval.
Omavalitsusjuhtidele maakonna õiguskorrast ülevaate teinud prefekt rääkis, et Eesti elanikkonnast peaaegu pool elab Põhja prefektuuri teenindusterritooriumil ning ka ligi pooled väljakutsed on selles piirkonnas, kuid see ei tähenda, et Eesti politseinikest töötaksid pooled Põhja prefektuuris. Töötajaid oleks vaja rohkem, praegu on üks patrull 12tunnise vahetuse jooksul 7,5 tundi hõivatud väljakutsetega: „Sellel ajal nad ei patrulli, ei jälgi liiklust, ei sõida läbi külapoetaguseid, vaid lahendavad mingit küsimust. See aitab selgitada, miks on meid aeg-ajalt vähe näha.“
Ats Kübarsepp märkis, et väljakutsed, mis annavad patrullile kõige rohkem tööd, suurenevad tasapisi, kuid stabiilselt: „Kuigi Harjumaal on väga turvaline, on märke, mis näitavad, et olukord hakkab mingites valdkondades minema halvemaks.“
Ta tõi näiteks, et varguste arv on aasta jooksul kogu Eestis kasvanud ligi 10 protsenti.
Kaheksa kuuga üle 33 000 süüteo
Politsei saab Harjumaal-Tallinnas ööpäevas keskmiselt 167 väljakutset. Tänavu 8 kuuga on Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnas toime pandud 33 917 süütegu, seda on 13 protsenti vähem kui mullu samal perioodil. Kõige rohkem on sooritatud varavastaseid kuritegusid – 6081 ehk 11 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Vägivallakuritegusid on tänavu registreeritud 2394, neis on hukkunud 6 inimest. Lähisuhtevägivallajuhtumeid on olnud 2963, vähenemine 1 protsent, kelmusi 1174 ehk 5 protsenti mullusest vähem.
Ats Kübasrsepp selgitas, et kelmuste arv kukkus augustis drastiliselt tänu sellele, et Ukrainas tabati ja suleti paljud kõnekeskused. Kelmide väljapetetud rahasummad olid kolossaalsed, kõik muud varavastased kuriteod kahvatusid selle kõrval, tõdes ta.
Inimkannatanuga liiklusõnnetusi on olnud 609, neis on hukkunud 8 ja saanud vigastada 655 inimest.
Liiklusjärelevalve on politsei- ja piirivalveametis (PPA) tänavu üks prioriteete, fookus on karistamise asemel pandud ennetuse ja vestluste peale: „Räägime inimestega, rohkem on rahunemispeatuseid.“
Kergliikuri osalusel on toimunud 174 inimkannatanuga liiklusõnnetust, see on 13 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Prefekt märkis, et see on üksnes politseis registreeritud statistika, tegelikult on elektritõukeratastega kukkumisi ja õnnetusi olnud kordades rohkem. Kõige teravam on probleem Tallinna ümbruse valdades. Ta tõdes, et sageli ei anna vanemad endale aru, milliseid tõukerattaid oma lastele ostavad – lapsed oskavad vaid mõne sekundiga võtta rattalt maha kiirusepiiraja ning kui saab elektrirattaga sõita kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnis, rikub seadust. Sõidetakse ka 70 kilomeetrise kiirusega, mõne elektritõusiga isegi 90 kilomeetrit tunnis: „See on väga ohtlik ja suur murekoht. Kohati ei ole lapsevanemad koostöövalmis ning kui politsei tahab ratta ära võtta, on nad pehmelt öeldes pettunud.“
Ida-Harju omavalitsuste statistika
Harjumaa omavalitsustest on tänavu kõige rohkem kuritegusid toime pandud Rae vallas – 340, süütegusid kokku on samuti kõige rohkem Rae vallas – 1059.
Anija vallas on süütegusid 8 kuu jooksul olnud kokku 293. Neist 152 on väärteod ja 72 kuriteod, vägivallajuhtumeid on registreeritud 30, lähisuhtevägivallajuhtumeid 23, joobes juhte tabatud 16 korral.
Kuusalu vallas on tänavu registreeritud kokku 358 süütegu: 243 väärtegu, 55 kuritegu, 13 vägivalla- ja 22 lähisuhtevägivallajuhtumit ning 25 joobes juhti.
Raasiku vallas on süütegusid toime pandud 131 korral, neist 61 on väär- ja 36 kuriteod, 14 vägivalla- ja 9 lähisuhtevägivallajuhtumit, joobes juhte on tabatud 9.
Loksa linnas on 8 kuuga registreeritud 96 süütegu, sealhulgas 29 väär- ja 28 kuritegu, 11 vägivalla- ja 16 lähisuhtevägivallajuhtumit, tabatud 12 roolijoodikut.
Prefekt selgitas, et numbrid ei näita alati tegelikku olukorda, näiteks roolijoodikute arv sõltub enamasti sellest, kus ja kui palju on tehtud nende tabamiseks politseireide. Registreeritud väärtegudest moodustavad suure osa liiklusrikkumised.
Varavastastest kuritegudest registreeriti Anija vallas 8 kuuga 30 vargust, neist 20 kauplustest, 3 jalgrattavargust ja 7 muud vargust. Kuusalu vallas oli samal perioodil 16 vargust, neist 3 kauplustest, 1 kütusevargus, 1 jalgrattavargus ja 11 muud vargust. Raasiku vallas registreeriti 5 vargust, neist 2 olid jalgratta- ja 3 muud vargust. Loksa linnas pandi 8 kuuga toime 7 vargust, neist 5 poest ja 2 olid muud vargused.
Alaealiste kuriteod on läinud süngemaks
Ats Kübarsepa sõnul kasvavad alaealiste sooritatud süüteod ning nende toimepanijate seas annavad tooni korduvrikkujad, kes on toime pannud 3 ja enam rikkumist. Kuigi alaealiste sooritatud vägivallakuritegude arv ei ole kasvanud, on nende tegude sisu läinud süngemaks.
„Raasikul alaealiste toimepandud kuritegu on väga valus näide. Sellist asja polnud ka kogenud uurijad varem näinud,“ nentis prefekt.
Ta lisas, et alaealistega tegelemine on PPA järgmise aasta prioriteet. Eelkõige keskendutakse noorte väär- ja kuritegude ennetamisele, ollakse kohal noorte suhtluskeskkonnas veebis, et nendega seal mängida ja vestelda.





