Pilootplaneeringut koostab EASi toel klaster, mille üks liige on Hendrikson ja Ko.
Anija valla üldplaneeringu koostaja Hendrikson ja Ko osaleb 2016. aasta alguses alustanud jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klastris (KEN-klaster). Klaster on peamiselt ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline kooslus, mille liikmed teevad koostööd rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks. KEN-klastris on 17 liiget, kes töötavad välja jätkusuutlikke, energiatõhusaid, tervisele ohutuid ja ökonoomseid lahendusi kinnisvara arendamisel. Kogu KEN-klastri tegevus on saanud EAS-i toetusena 297 500 eurot, raha tuleb Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist, igaks tegevuseks saab taotleda abikõlblikest kuludest 50 protsenti tegevustoetust.
Kehra linna näidisplaneeringu koostamise töörühma juhib KEN klastri raames Hendrikson ja Ko. Seda rahastavad EAS ja ettevõte ise, Anija vald selle eest maksma ei pea, valla kulul teeb Hendrikson ja Ko Anija valla üldplaneeringut.
„Püüame teha veidi uutmoodi, loodetavasti paremini – võtame rohkem arvesse jätkusuutliku arengu ja energiasäästu põhimõtteid, seetõttu oleme nimetanud pilootprojektiks,“ ütles Hendrikson ja Ko üld- ja regionaalplaneerimise osakonna juhataja Pille Metspalu.
Kehra valiti tema sõnul näidisplaneeringu tegemiseks osaliselt seepärast, et Hendrikson ja Ko koostab Anija valla üldplaneeringut. Peapõhjus oli, et Kehra on planeerimiseks põnev koht: „Ühelt poolt on seal väga hea raudteeühendus – keskkonnasõbralik transpordiviis on hästi kaetud, teisalt on Kehras ka keskkonnaprobleeme, näiteks paberivabrik.“
Kuigi näidisplaneeringu fookus on Anija valla keskusalal ehk Kehra linnal, rakendatakse uusi säästlikke planeerimispõhimõtteid ka valla üldplaneeringus.
Väga kardinaalselt uus planeering Pille Metspalu kinnitusel senistest ei erine, kuid võrreldes tavapäraste üldplaneeringutega arvestatakse näiteks, kuidas oleks võimalik kasutada alternatiivseid taastuvenergiaallikaid, kas hoonete paigutus ilmakaarte osas on selline, et saaks kasutada päikeseenergiat, milline oleks parim kergliiklusteede võrgustik, et inimestel oleks mugav autodega liiklemise asemel käia jala või kasutada ühistransporti: „Oleme vaadanud maailma erinevaid standardeid, rohemärgiseid, püüdnud analüüsida, kuidas saaks neid Eestis üldplaneeringute juures kasutada.“
Ta selgitas – planeeringuga ei kirjuta ette karme tingimusi, näiteks et kogu Kehra linn peaks edaspidi minema üle päikeseenergia kasutamisele, vaid antakse ette üldised suunad, kuidas on see võimalik.
„Samas toome planeeringus välja ka täpseid tingimusi näiteks Kehra miljööväärtuslike hoonestusalade kohta. On päris tore 1950-1960ndate aastate stalinistlik ansambel, paberivabriku juures väga omanäoline vana asula piirkond. Neis on hästisäilinud ajastutruud hooneteansamblid, mida on väga lihtne ära rikkuda, kui neid väljastpoolt soojustada ja tekitada visuaalselt halbu lahendusi,“ rääkis Pille Metspalu.
Peale selle kavandatakse Kehra keskuse tihendamist ehk sinna täiendavate funktsioonide juurdetoomist: „See tähendab, et hoiame kokku sundliikumiste pealt – inimesed ei pea käima Tallinnas ega mujal, vaid saavad võimalikult palju teenuseid kätte kohapeal. Ka Kehra keskusala ruumilise arengu visioonis, kus on meie tulevikunägemus, on välja pakutud näiteks kino-rahvamaja ja hostel.“
Kehra planeering on Pille Metspalu teada Eestis esimene ja ainus taoline. Koostamisse on Hendrikson ja Ko kaasanud teisi ettevõtteid ja arhitektuuribüroosid. Koos valla üldplaneeringu eskiislahendusega on see avalikul väljapanekul veebruari lõpust märtsi lõpuni, avalikud arutelud Kehras, Alaveres ja Anijal on kavandatud aprilli algusesse. Päris valmis saab planeering umbes aasta pärast ning siis antakse üle Anija vallavalitsusele: „Me ei soovi seda teha niisama seinale panemiseks, vaid seostada valla üldplaneeringuga.“
