Vabahariduskool Koit ja MTÜ Puhas Ring kutsusid huvilisi neljapäeval, 27. juunil Kehra jaamahoonesse arutelule, kuidas saaksid elanikud, vabaühendus ja omavalitsus teha koostööd. Viis tundi kestnud seminari peateema oli keskkonnahoid ja sellega seonduv. Arutleti, kuidas muuta kodukandis elukeskkond paremaks ning miks ja kuidas tuua keskkonnaküsimused mitteformaalsesse õppesse.
Kelly Kruusmann Vabahariduskoolist Koit sõnas, et kuna Kehras on aktiivne kogukond, pakkus Eesti Vabaharidusliit võimaluse rahastada üht täiskasvanute koolitust kohalikele: „Keskkonnahoid on meil MTÜga Puhas Ring südameasi. Selle teema valik tundus aruteluks loogiline, haarasime võimalusest kinni.“
Seminari üks eesmärk oli tema sõnul panna inimeste ettepanekute põhjal paika MTÜ järgmised eesmärgid, teiseks anda ka vallavalitsusele teada, et vabaühenduste abiga saab arvestada. Osalejaid oli vähe – peamiselt vabaharidusliidu, Anija vallavalitsuse, vabahariduskooli ja Puhta Ringi esindajad, kokku kümmekond inimest: „Ei kujuta ette, mida peaks tegema, et inimesed kohale tuleks. Kuid saime ikkagi kinnitust, et ajame õiget asja. Panime kirja konkreetsed ettepanekud vallavalitsusele, need aitavad reaalselt lahendada mõne keskkonnahoiuga seotud probleemi, ei nõua eriti aega ega raha.“
Kelly Kruusmann tõi näite, et Kehrasse on paigaldatud riidekonteinerid, kuid teavitus nende kohta on puudulik, tavainimene ei tea sageli, milliseid asju võib sinna panna ja mis saab riietest edasi: „Kui inimene teaks, et keegi võib tema kasutatud pluusi või jakki kanda, paneb ta need võib-olla olmeprügisse viskamise asemel parema meelega riidekonteinerisse. Selleks on vaja inimestega rääkida. Vallavalitsus näeb meis seda jõudu, kes saab aktiivse teavitustööga aidata.“
Arutelu teine korraldaja, Farištamo Eller MTÜst Puhas Ring lisas, et kui seminari esimeses pooles kõneldi peamiselt vallavalitsuse, vabaühenduste ja aktiivsete elanike koostööst, siis teises osas arutleti konkreetsemalt, mida teha keskkonnateadlikkuse tõstmiseks, et kasvatada hoolivaid kodanikke, kes oskaksid teha teadlikke valikuid.
„Huvitav, et ükskõik, millest rääkisime, jõudsime ikka prügi sorteerimise teemani. Võibolla siis ongi jäätmeteema see uks, millega hakata kõike keskkonnahoidu ja säästlikkust puudutavat inimesteni viima,“ arvas ta.
Farištamo Eller märkis, et ilmselt ei ole enamik inimesi esialgu valmis rohkemaks, kuid soov on edaspidi jõuda selleni, et keskkonnateadlike valikute tegemine on igapäevaelu loomulik osa, niiöelda vereringes sees: „Kui alustame prügi sorteerimisest ja plastiknõudest loobumisest, siis jõuame järgmisena ehk toiduraiskamise ja tarbimise vähendamiseni.“
Kelly Kruusmann arvas, et selleks on vaja kasvatada ühiskondlikku vastutustunnet: „Mujal maailmas teevad inimesed valimistel valikuid selle järgi, kuidas mingi poliitiline jõud suhtub keskkonda. Meil ei peeta seda veel oluliseks, kuna me ei tunneta oma kliimavöötmes keskkonnakahjude mõjusid väga drastiliselt. Meil pole suuri maavärinaid ega üleujutusi, suved on läinud küll soojemaks, kuid selle üle on eestlane pigem rõõmus. Me ei märka kahjuks muutuste tagajärgi – kahjurite uusi liike, põllumajandusikaldusi, metsakahjusid – ega kujuta veel ette, milliseid katastroofe võib see kõik edaspidi kaasa tuua.“
Vallavanem Riivo Noor ütles, et sügiseks on kavas valla kõigi allasutuste juurde panna pakendikonteinerid: „Kui tahame, et midagi muutuks, peame ise eeskuju näitama. Nii vähendame oluliselt olmeprügi hulka ning pakendite äraandmine on olmeprügiga võrreldes oluliselt odavam.“
MTÜ Puhas Ring plaanib sügisel linnaruumisarja „Maailm. Muusika. Meie“ raames alustada regulaarseid keskkonnateemalisi kokkusaamisi, kaasata spetsialiste, hakata tegema teavitustööd konkreetsete teemade kaupa, näiteks vee ja toidu raiskamise vähendamine.
„Keskkonnahoid on igaühe jaoks natuke erinev. Meie eesmärk on jõuda selleni, et keskkonnahoidlik mõtteviis jõuaks igasse eluvaldkonda, sest see puudutab iga eluvaldkonda,“ lausus Farištamo Eller.






