Kaunissaare elektrijaam ei vähenda veehulka Jägala jões

3795

MARGUS MIIDLA
Kaunissaarest

3 septembri Sõnumitoojas oletavad Kehra jõeäärsete majade elanikud, et linna läbiva Jägala jõe kinnikasvamise põhjus võib olla Kaunissaarde rajatud hüdroelektrijaam.
Teadmiseks Kehra jõe tervise pärast mure tundvatele inimestele: rohkem kui 10 aastat Kaunissaares töötanud hüdroelektrijaam ei kasuta vett muuks, kui sellest elektrienergia tootmiseks ja kogu vesi, mis Kaunissaare veehoidlast „üle jääb“, voolab Jägala jõkke. Kui see ei mahu läbi hüdroelektrijaama turbiinide, jookseb üle paisuvarja. Hüdroelektrijaam ei tee veehulka kuidagi vähemaks ning hüdro­elektrijaamal ei ole mingit mõju kõrkjate kasvule Jägala jões.
Olen pikki aastaid jälginud Jägala jõkke minevaid veehulki. Kellel huvi, saab vaatlusandmetega tutvuda:http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/.
Nagu andmetest näha, on mitmel viimasel veevaesel suvel veehulgad olnud väga-väga väikesed. Need on kordades väiksemad keh­testatud arvutuslikust voolu­hul­ga sanitaarmiinimumist, mis ta­gaks jões isepuhastumiseks pii­sa­va veekoguse. Vett lihtsalt ei ole. Ja alles paar aastat tagasi üllatasid sü­gis­vihmad sedavõrd, et jõetase Keh­ras tõusis ligi 2 meetrit üle kesk­mise ning mõned jõeäärsed ela­nikud likvideerisid vee­kah­ju­sid. Looduse vastu ei saa.
Küll aga ei saa mööda vaadata Jä­gala jõe ülemjooksu paisuta­mis­te mõjust Jägala jõe kesk- ja alam­jook­su (alates Kaunissaare veehoid­last) veekvaliteedile üldisemalt.
Mitu paisu Jägala ja Soodla jõe ülemjooksul ning kanalisüsteem, mis  juhib Soodla jõe ülespai­sutatud vett läbi Raudoja- ja Aa­vo­ga veehoidlate Kaunissaare vee­hoidlasse, on kahtlemata avalda­nud veekvaliteedile negatiivset mõ­ju. Suurveega kandub Jägala ja Sood­la jõe ülemjooksudelt kaasa pal­ju toitaineid, mis enne voolasid mer­re, kuid nüüd veevoolu aeglustu­des paisude taga settib. Tekkiv mu­da on väetiseks veetaimedele, mis on lagunedes omakorda väeti­se­ks samadele taimedele. See on sur­nud ring.
Kaunissaare veehoidla vesi on kaht­lemata oluliselt toitainete­rik­kam, kui oli Jägala jõe vesi samas ko­has enne veehoidlate rajamist li­gi 30 aastat tagasi.
Isikliku kogemu­­se põhjal saan väita, et mudakihi paksus on Kaunissaare veehoidlas tänaseks kohati pool meetrit ning kalastikus on saanud valitseja­teks latikas ja linask. Enne veehoid­la rajamist voolas Kaunissaa­res liivapõhjaline ja kiirevooluline fo­rellijõgi ning linaskit ei olnud ko­halikud näinudki.
Kehras jõe kinnikasvamise vä­hen­­damiseks on oluline leida võima­lused ka Kaunissaare veehoidlas vohava taimestiku niitmiseks ja põhjamuda välja­pumpa­mi­seks.

Eelmine artikkelSiseminister kohtus Tapurlas poolsaare vabatahtlike merepäästjatega
Järgmine artikkelMurelik repliik valla sotsiaaltöötaja kohta