MARGUS MIIDLA
Kaunissaarest
3 septembri Sõnumitoojas oletavad Kehra jõeäärsete majade elanikud, et linna läbiva Jägala jõe kinnikasvamise põhjus võib olla Kaunissaarde rajatud hüdroelektrijaam.
Teadmiseks Kehra jõe tervise pärast mure tundvatele inimestele: rohkem kui 10 aastat Kaunissaares töötanud hüdroelektrijaam ei kasuta vett muuks, kui sellest elektrienergia tootmiseks ja kogu vesi, mis Kaunissaare veehoidlast „üle jääb“, voolab Jägala jõkke. Kui see ei mahu läbi hüdroelektrijaama turbiinide, jookseb üle paisuvarja. Hüdroelektrijaam ei tee veehulka kuidagi vähemaks ning hüdroelektrijaamal ei ole mingit mõju kõrkjate kasvule Jägala jões.
Olen pikki aastaid jälginud Jägala jõkke minevaid veehulki. Kellel huvi, saab vaatlusandmetega tutvuda:http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/.
Nagu andmetest näha, on mitmel viimasel veevaesel suvel veehulgad olnud väga-väga väikesed. Need on kordades väiksemad kehtestatud arvutuslikust vooluhulga sanitaarmiinimumist, mis tagaks jões isepuhastumiseks piisava veekoguse. Vett lihtsalt ei ole. Ja alles paar aastat tagasi üllatasid sügisvihmad sedavõrd, et jõetase Kehras tõusis ligi 2 meetrit üle keskmise ning mõned jõeäärsed elanikud likvideerisid veekahjusid. Looduse vastu ei saa.
Küll aga ei saa mööda vaadata Jägala jõe ülemjooksu paisutamiste mõjust Jägala jõe kesk- ja alamjooksu (alates Kaunissaare veehoidlast) veekvaliteedile üldisemalt.
Mitu paisu Jägala ja Soodla jõe ülemjooksul ning kanalisüsteem, mis juhib Soodla jõe ülespaisutatud vett läbi Raudoja- ja Aavoga veehoidlate Kaunissaare veehoidlasse, on kahtlemata avaldanud veekvaliteedile negatiivset mõju. Suurveega kandub Jägala ja Soodla jõe ülemjooksudelt kaasa palju toitaineid, mis enne voolasid merre, kuid nüüd veevoolu aeglustudes paisude taga settib. Tekkiv muda on väetiseks veetaimedele, mis on lagunedes omakorda väetiseks samadele taimedele. See on surnud ring.
Kaunissaare veehoidla vesi on kahtlemata oluliselt toitaineterikkam, kui oli Jägala jõe vesi samas kohas enne veehoidlate rajamist ligi 30 aastat tagasi.
Isikliku kogemuse põhjal saan väita, et mudakihi paksus on Kaunissaare veehoidlas tänaseks kohati pool meetrit ning kalastikus on saanud valitsejateks latikas ja linask. Enne veehoidla rajamist voolas Kaunissaares liivapõhjaline ja kiirevooluline forellijõgi ning linaskit ei olnud kohalikud näinudki.
Kehras jõe kinnikasvamise vähendamiseks on oluline leida võimalused ka Kaunissaare veehoidlas vohava taimestiku niitmiseks ja põhjamuda väljapumpamiseks.
