Merepäästerühma noorliikmetele andis Juminda SAR särgid pealiku asemel üle minister HANNO PEVKUR.
Juminda SAR (Search And Rescue, tõlkes otsingud ja pääste) liikmed, nende abikaasad, lapsed ja toetajad võtsid möödunud laupäeval vastu mitut külalist.
Kell 12 jõudis merepäästerühma pealiku Artur Talviku koduõuele Tapurlasse siseminister Hanno Pevkur, kellele tutvustati vabatahtlike merepäästjate seniseid ettevõtmisi ja tulevikuplaane.
Paar tundi hiljem saabus ETV saate „Tõuse ja sära“ võttegrupp eesotsas toimetaja ja saatejuhi Maire Aunastega, et salvestada materjali Juminda poolsaare aktiivsest kogukonnast. Saatelõik jõuab eetrisse tõenäoliselt oktoobri alguses, arvas telestaar.
MTÜ Juminda Poolsaare Selts juurde kuuluvad viis aastat tagasi alustanud korrakaitsepatrull, kolmandat suve eetris olnud kogukonnaraadio ja paar aastat tegutsenud merepääste. Lisaks tegeletakse ka muude poolsaare arengut puudutavate tegevustega, näiteks osalevad seltsi liikmed aktiivselt Lahemaa rahvuspargi uue kaitse-eeskirja loomisprotsessis.
Liikmeid on MTÜs Juminda Poolsaare Selts üle kuuekümne, lisaks abikaasad-toetajaliikmed, lapsed, patrulliskäijad, kokku on MTÜ toimetamistega lähemalt seotud üle saja inimese Pudisoo, Pedaspea, Kolga-Aabla, Kiiu-Aabla, Leesi, Tammistu, Juminda, Tapurla, Virve ja Hara külast.
Minister kinkis lipu ja lubas toetust
Kui külalisele oli tehtud ülevaade kohalike merepäästjate toimetamistest, noorliikmetest poistele-tüdrukutele tõmmatud selga Juminda SAR sinised särgid, läksid osad merepäästjad koos ministriga merele. Sõideti veeteede ametilt hiljuti saadud kaatriga Varvara, mis lasti pidulikult vette 3. augustil. Tehti tiir Hara lahes.
Samal ajal jagas poolsaare vabatahtliku merepäästetiimi liige Aive Mõttus koos Ago Katveli ja Olavi Söödiga muljeid 30. augustil Toilas toimunud õppusest.
„Järeldus on, et peame talvel trenni tegema, olema kevadel paremas füüsilises vormis. Oktoobris algavad Kuusalu ujulas terviseprojekti raames ujumistreeningud, võtke osa. Õppustel saime ülevaate, milliseid päästevahendeid oleks veel vaja, kuidas neid paati paigutada ja mida juurde õppida, et osata häire korral tõhusamalt tegutseda,“ rääkis Aive Mõttus.
Olulisim tõdemus oli, et kõrgete külgedega paati on merehädalist väga raske tõmmata, eriti, kui ta on vigastatud või teadvuseta. Sellises olukorras on päästetöödeks parim RIB-tüüpi paat ehk suur kummipaat, aga see peaks olema spetsiaalselt päästmiseks valmistatud. Juminda SARi liikmetel on üks eraomanduses RIB-tüüpi paat, lisaks kaks alumiiniumpaati, mis pole spetsiaalselt päästmiseks ehitatud, aga on merekindlad ja lihtsamate ülesannete täitmiseks head. Ühiselt leiti, et sel talvel peaks põhjalikult tegelema Varvara päästevõimekuse tõstmisega.
Kui minister jõudis meresõidult tagasi, kinkis Artur Talvik talle Eesti Päästeliidu särgi. Hanno Pevkur kinkis vastu suure sinimustvalge mastilipu. Seda filmis juba ka ETV võttegrupp.
Siseminister avaldas lootust, et päästjatel oleks paadiga Varvara vaja häire tõttu välja sõita piisavalt vähe ning soovis jõudu ja jaksu.
Artur Talvik lausus: „Keegi ütles, et minister on nagu vanaema, tunneb kaasa aga aidata ei saa. Kuidas seekord?“
Hanno Pevkur lubas nii merepäästele kui ka päästekomandodele sisemaal rohkem toetust: „Vaatame, mis teha saab.“
Parim näide vabatahtlikust tegevusest
Siseminister ütles Tapurlas nähtu kohta Sõnumitoojale, et MTÜ Juminda Poolsaare Selts on üks parimaid näiteid vabatahtlikust tegevusest: „Käiakse perekonniti läbi, kõik panustavad ja tegutsevad. Hea kambavaim on kõige alus – kui omavahel on hea klapp, on kerge koos toimetada.“
Ta toonitas, et Eesti on väike, merepäästega tegeleb politsei- ja piirivalveamet, mis on liidetud kokku, et tegevus oleks tõhusam: „Ka Juminda poolsaarel on koos korrakaitsepatrull, merepääste, raadio. See on eestlaste omapära, teha mitut asja koos. Sama on ka Ruhnul, seal on ühed ja samad inimesed nii abipolitseinikud, kaitseliitlased, merepäästjad kui ka tuletõrjujad.“
Hanno Pevkur rääkis veel, et mõni kuu tagasi võeti vastu oluline otsus – need päästekomandod, mis asuvad merele lähedal, saavad ka merepääste võimekuse: „Haabneeme, Orissaare, Kärdla ja Pöide komandod said juba sel aastal merepäästevahendeid. On järgmise aasta küsimus, kui need jõuavad ka Loksale. Kaardistame mereäärsed komandod, vabatahtlikud päästekomandod ja politseivõimekuse. Hakkame neile merepäästeks vajalikke paate muretsema. Oluline on ka järve- ja jõepääste.“
Küsimusele, kuidas rahaliselt on plaanis toetada, vastas ta, et kavas on ühtlustada tegevust, anda kõigile vabatahtlikele merepäästeüksustele iga-aastane baasraha, mis aitaks Varvara-suguseid paate hooldada. Sarnane baasraha on juba maismaal tegutsevatel vabatahtlikel päästekomandodel.
„Peame vaatama, mis võimalused riigil on, et aidata tehnikaga samamoodi, nagu näiteks Juminda merepäästjad said veeteede ametilt Varvara. Kui riiklikud struktuuriüksused vahetavad välja oma tehnikat, anname töökorras vanemad masinad vabatahtlikele. Aastal 2015 saab riik 83 uut päästeautot, neist umbes pooled on paakautod. Suur hulk väljavahetatavast tehnikast läheb vabatahtlikele, et nad ei peaks sõitma väljakutsele 1963. aasta masinaga, vaid 1995. või 2000. aasta autoga.“
Oma külaskäiku Juminda vabatahtlike juurde kommenteeris ta Facebookis: „Käisime täna perega külas Juminda vabatahtlikel merepäästjatel. Uskumatult lahe punt. Oli au üle anda merepäästjate noorliikmetele uhked särgid ja käia nende kaatriga merel. Muuhulgas põikasime sisse Hara sadama akvatooriumisse, mis nõukogude ajal oli salajane allveelaevade baas. Väga sürr koht, kus saaks ülilahedaid foto- ja filmikaadreid!”
Juminda vabatahtlikud merepäästjad
2. astme koolituse on läbinud Artur Talvik, Tarvi Velström (Varvara kapten), Ago Katvel, Marti Hääl, Ulvar Veldi, Rauno Masing, Artur Talvik jr. 1. astme koolituse on saanud Aive Mõttus, Olavi Sööt, Erti Paalberg, Taavi Ustav, Theo Kehlmann, Silver Loderaud, Rainer Saggor, Rene Bekiš, Janner Braun. Veel koolitamata liikmed on Tõnis Velström, Ants Egel, Pent Paalberg, Viktor Kikerist, Kullar Veersalu, Janek Teinlum, Kaie Ustav, Veljo Kattago.
Juminda SAR-i on toetanud rahaliselt: Peer H. Saltröm Leyh, Andrus Mõsovski, Kaido Luik, Kaupo Lambot, Ants Viirmaa, Ants Egel, Tõnis Velström, Kuusalu vald ja paljud teised väljaspool Juminda poolsaart. Lisaks moraalsed toetajad, pereliikmed ja sõbrad.
Noorliikmed: Elisabet Veldi, Maia-Liisa Veldi, Johanna Süda, Kuldar Süda, Siim Oskar Hääl, Ott Richard Hääl, Gerda Triin Hääl, Mihkel Ustav, Kadri Ustav, Tõnis Ustav, Ida Leen Katvel, Anni Mai Katvel, Alger Paalberg, Kuldar Paalberg, Mona Mirelle Paalberg, Torm Oskar Talvik, Aleksander Sööt, Johann Frederik Velström, William Friedrich Velström, Liisa Velström, Epp Paalberg.
Noorliikmed õpivad ujuma ja sõlmi tegema
Kui suvel panid poolsaare külade lapsed end merepääste noorliikmetena kirja, said nad tulevaks suveks kaks ülesannet – õppida korralikult ujuma ning saada selgeks kolme meremehesõlme tegemine. Et noori innustada, viidi ka nemad laupäeval Varvaraga merele sõitma. Lõpuks näidati lastele Artur Talviku kodumaja keldris asuvas külakinos multifilmi.
Vabatahtliku merepäästja 2. astme koolituse läbi teinud Marti Hääl kommenteeris, et särkide jagamine oli noortega tehtava töö algus: „Soovime, et pealekasvav põlvkond saaks osa sellisest merekultuurist, mida meil nõukogude ajal ei olnud võimalik saada. Tahame hakata lastele korraldama laagreid, õpetame merd austama, mitte seda kartma, ning näitame, kuidas kaldal tegutseda, mida teha kaldaäärses meres ja kaugemal. Hara sadam on hea koht õpetamiseks, tänagi oli merel tuulega päris korralik laine, aga sadama juures oli rahulik.“
Oli näha, kuidas isade ja emadega ühesuguste särkide kandmine läks lastele korda. Torm Oskar Talvik ja Aleksander Sööt ütlesid, et ei tahaks seda üldse seljast võtta, tore oleks, kui saaks särgiga ka magama minna.
