Riigimetsa Majandamise Keskusele
Sissejuhatuseks
Anija valla kodulehel ilmus 2. veebruaril 2022 kutse Kehra terviseradade ümbruse metsatööde arutelule 16. veebruaril Kehra rahvamajas. Sellel arutelul ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kõrgendatud avaliku huviga (KAH) ala kaasamiskoosolekul selgus, et RMK alustab Kehra terviseradu ümbritsevas riigimetsas (edaspidi Kehra metsas) metsatööde kava koostamist pikaajaliselt ehk järgmiseks kümneks aastaks. Lähtudes standardist Forest Stewardship Council (FSC), mille alusel RMK majandab, on RMK kohustatud kohalike elanike soove arvestama, mitte üksnes näiliselt kaasama.
Kehra rahvamajas toimunud kaasamiskoosolekul selgus, et järgmiseks 10 aastaks loodava metsamajandamise kava sisse on RMK huvitatud planeerima uuendus- ehk turbe- või lageraieid Kehra metsas. Raietööde toimumisaega, ulatust ega mahtu kaasamiskoosolekut läbi viinud Ida-Harju metsaülem Andrus Kevvai ei osanud täpsustada ega prognoosida.
Olukord Kehra metsas
Kehra metsast on majandatav ala umbes 65 protsenti, millest aastatel 2008-2016 on lagedaks raiutud umbes 43 protsenti, millest omakorda võib praegusel hetkel keskealiseks pidada umbes 20 protsenti ning noorendikeks ja veel uuenemata alaks umbes 80 protsenti.
Suurimad raiestikud Kehra metsas on kaks ligi 3 ja üks üle 11 hektari suurust ala. Need kolm kõige suuremat ning kõik teised olemasolevad raiestikud, millest enamik on hetkel käsitletavad kui uuenemata metsamaad või noorendikud, külgnevad Kehra metsas kas küpse või järgneva 10 aasta jooksul küpseks saava metsa eraldistega. Veel piisavalt uuenemata eraldiste kõrval täiendavalt uuendusraiet teha on halb mõte nii ökoloogilises, sotsiaalses, kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes ja arvestades kogukonna liikmete füüsilist, vaimset ja psühholoogilist tervist.
Plaanitavad uuendusraied on oht tervisele
Järgmise 10 aasta jooksul Kehra metsas mistahes mahus uuendusraiet tehes seatakse otseselt ohtu kogukonna tervis ja heaolu: 1) Kehra metsa ja terviseradu kasutatakse sportimiseks aktiivselt ja regulaarselt koolilastest professionaalsete sportlasteni; 2) metsavaikuses käiakse kosutamas meelt ja kogumas inspiratsiooni; 3) metsavaikuses ja metsas liikudes kantakse hoolt oma psühholoogilise tervise eest; 4) Kehra metsast korjatakse tervislikke metsasaadusi oma toidulauale; 5) Kehra mets on oluline müra summutaja muu hulgas ka raudteetammi ja asula vahel.
„Mida kõrgem müratase on, seda suurem on oht tervisele,” on öelnud Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessor Hans Orru (https://novaator.err.ee/1608501638/uuringliiklusmura- kergitab-kehakaalu-ja-tekitab-kroonilisi-haigusi, vaadatud 20.02.2022). Müra tekitab une- ja ainevahetuse häireid ja põhjustab südame-veresoonkonna haiguste tekkimist. Lisaks on müral seos vaimse tervise probleemide esinemise sagenemisega.
Erilist tähelepanu soovivad kohalikud, eeskätt Lõhmuse tänava elanikud pöörata Kehra metsa kvartali AN 168 eraldisele nr 1, mis on oluline ja äärmiselt vajalik puhver raudtee ja elumajade vahel. Antud eraldisel esineb üraskikahjustusega kuuski, mis tuleb ettevaatlikult ja maksimaalselt efektiivsel meetodil eraldiselt likvideerida, jättes kahjustamata kõik teised sellel eraldisel kasvavad puud. Esimesel võimalusel võiks antud eraldisele täiendavalt istutada uusi puid, et tagada tõhusam mürasummutus.
Vastuolud Anija valla eesmärkidega
13. augustil 2020 Anija vallavolikogu otsusega nr 180 vastu võetud Anija valla üldplaneeringu ellurakendamisel on eesmärgiks asetatud looduskeskkonna säilitamine ja säästmine, arvestades eelkõige elukeskkonna parendamise ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtteid, tagades tundlike alade vaheline ökoloogiline puhver ja kvaliteetne avalik ruum, mille hulka kuuluvad ka Kehra terviserajad ja neid ümbritsev mets.
Järgmise 10 aasta jooksul teostatavad uuendusraied Kehra metsas ei toeta valla eesmärke üldiselt ega otseselt Kehra terviseradu silmas pidades; ei loo, vaid lõhuvad inimsõbralikku keskkonda; kõrvaldavad tundlike alade vahelise ökoloogilise puhvri müra ja tormituuli arvesse võttes; ja kaotavad looduskeskkonna säilitamisele ja säästmisele seatud sihid.
Kokkuvõtteks
Kuna kõne all olev Kehra mets on KAH-ala ja majandatav FSC printsiipide alusel, on RMK kohustatud järgnevaks 10 aastaks metsatööde planeerimisse kaasama kohalikku kogukonda, keda alal tehtavad metsatööd otseselt mõjutavad ja arvestama kogukonna soovidega. Kohalik kogukond, Kehra metsas käijad ja Kehra terviseradade kasutajad on ühtselt ja kindlalt selle vastu, et järgneva 10 aasta jooksul Kehra metsas uuendus- ehk turbe- või lageraieid tehtaks. Oma vastuseisu uuendusraietele Kehra metsas järgmise 10 aasta jooksul on vähem kui kahe ööpäeva jooksul väljendanud 223 inimest.
Lugupidamisega Kehra elanikud, Kehra terviseradadel liikujad ja Kehra metsas käijad