Kas len­nu­rei­si­ja teab oma õi­gu­si?

324
KRISTINA TAMMARU.

KRIS­TI­NA TAM­MA­RU,
EL tar­bi­ja nõus­ta­mis­kes­ku­se ju­ha­ta­ja

Len­nu­rei­sid on pärast ko­roo­na­krii­si Eu­roo­pas ja mu­jal maail­mas taas­tu­mas. Siis­ki esi­neb ka ta­va­pä­ra­ses elu­rüt­mis len­nun­du­ses eri­ne­vaid olu­kor­di, kus rei­si­jal on ka­su­lik tea­da oma õi­gu­si.

Kõi­ge sa­ge­da­se­mad len­nu­rei­si­jat puu­du­ta­vad prob­lee­mid on len­du­de tü­his­ta­mi­ne, hi­li­ne­mi­ne ning par­da­le mit­te­lu­ba­mi­ne, näi­teks seo­ses len­nu ülebro­nee­ri­mi­se­ga. Neis kõi­ki­des olu­kor­da­des võib rei­si­jal ol­la õi­gus ra­ha­li­se­le hü­vi­ti­se­le, asen­dus­tee­kon­na­le ning hoo­lit­su­se­le. Rei­si­ja täp­sed õi­gu­sed ole­ne­vad igast konk­reet­sest juh­tu­mist, mää­rav on nii len­nu pik­kus, tü­his­ta­mi­se või hi­li­ne­mi­se põh­jus, uue len­nu oo­teaeg ning kas te­ge­mist on Eu­roo­pa Lii­du len­nu­fir­ma­ga.

Kui rei­si­jal on len­nu­mää­ru­se alu­sel õi­gus saa­da ra­ha­list hü­vi­tist, näi­teks len­nu tü­his­ta­mi­se või pi­kaa­ja­li­se hi­li­ne­mi­se tõt­tu, ole­neb kok­ku­lep­pest len­nu­ve­da­ja­ga, kas hü­vi­tist maks­tak­se su­la­ra­has, pan­gaü­le­kan­de­ga või tšek­ki­des. See­ga po­le ko­hus­tust akt­sep­tee­ri­da pan­gat­šek­ke. Ees­tis neid ra­haks ei va­he­ta­ta, see­tõt­tu on tše­kid pi­gem prak­ti­li­se väär­tu­se­ta.

Kui len­nu­ve­da­ja tea­tab, et lend on üle b­ro­nee­ri­tud ning rei­si­jalt pa­lu­tak­se va­ba­taht­lik­ku nõu­so­le­kut len­nust ma­ha jää­mi­seks ja hi­li­se­ma len­nu­ga len­da­mi­seks, tu­leb ko­ha loo­vu­ta­mi­se eest pak­ku­da ra­ha­list hü­vi­tist. Hü­vi­ti­se määr le­pi­tak­se oma­va­hel kok­ku. Pal­ju­del len­nu­fir­ma­del on see sa­ma suur kui mää­ru­se­jär­gne hü­vi­tis, mi­da on ko­hus­tus maks­ta rei­si­ja­te­le, kes jäe­tak­se len­nust ma­ha vas­tu nen­de taht­mist.

Kui len­nu­ve­da­ja muu­dab len­nug­raa­fi­kut nii, et uus len­nuaeg rei­si­ja­le ei so­bi, on rei­si­ja õi­gu­sed kir­jas eel­kõi­ge konk­reet­se len­nu­ve­da­ja veo­tin­gi­mus­tes. Näi­teks ta­gas­tab len­nu­fir­ma rei­si­ja­le len­nu­pi­le­ti eest maks­tud ra­ha. Sel­li­ses olu­kor­ras ei ole rei­si­jal õi­gust mää­ru­se­järg­se­le hü­vi­ti­se­le ning len­nug­raa­fi­ku muu­da­tus­tega seotud ris­ki­de maan­da­mi­seks on soo­vi­tatav sõl­mi­da rei­si­kind­lus­tus, mis lu­bab tek­ki­nud li­sa­ku­lu­tus­te hü­vi­ta­mist.

Kui on va­li­tud odav­len­nu­fir­ma ning tee­kond siht­punk­ti si­sal­dab üm­be­ris­tu­mist, tu­leb tä­he­le pan­na len­nu­fir­ma veo­tin­gi­mu­si. Üm­be­ris­tu­mist si­sal­da­va­te rei­si­de pu­hul müü­vad odav­len­nu­fir­mad rei­si­ja­le reeg­li­na kaks eral­di pi­le­tit ehk üks va­he­maan­du­mi­se­ni ning tei­ne sealt eda­si lõpp­siht­koh­ta.

Ku­na ena­mik odav­len­nu­fir­ma­sid ei pa­ku ühen­dus- ehk jät­ku­len­du­sid ning iga len­du kä­sit­le­tak­se eral­di len­nu­na, peab rei­si­ja ise leid­ma uue või­ma­lu­se lõpp­siht­koh­ta len­da­mi­seks, kui jääb esi­me­se len­nu hi­li­ne­mi­se tõt­tu jät­ku­len­nust ma­ha. Eri­ne­vaid pi­le­teid si­sal­da­va rei­si tun­neb ära sel­le jär­gi, et igal len­nul on eri­nev bro­nee­rin­gu­num­ber. Jät­ku­len­nu pu­hul on ko­gu reisil üks bro­nee­rin­gu vii­de.

Kui len­nu hi­li­ne­mi­sest, tü­his­ta­mi­sest või par­da­le mit­te­lu­ba­mi­sest tin­gi­tu­na pai­gu­ta­tak­se rei­si asen­dus­len­nul alg­sel len­nu­pi­le­til et­te­näh­tust kõr­ge­mas­se rei­sik­las­si, ei või sel­le eest nõu­da li­sa­ta­su. Kui rei­si­ja pai­gu­ta­tak­se ma­da­la­mas­se klas­si, kui os­te­tud pi­le­ti­ga et­te näh­tud, tu­leb tal­le seits­me päe­va jook­sul ole­ne­valt len­nu pik­ku­sest ta­ga­si maks­ta 30-75 prot­sen­ti pi­le­ti­hin­nast.

Rei­si­ja õi­gu­si puu­du­ta­va tea­be esi­ta­mi­ne on len­nu­ve­da­ja ko­hus­tus. Iga rei­si­ja, kes jäe­tak­se rei­sist ma­ha, kel­le lend tü­his­ta­tak­se või ke­da puu­du­tab len­nu hi­li­ne­mi­ne vä­he­malt kaks tun­di, peab ve­da­jalt saa­ma kir­ja­li­ku tea­ti­se, mil­les on mär­gi­tud hü­vi­ti­se maks­mi­se ja abi and­mi­se ees­kir­jad. See on olu­li­ne, sest täp­seid õi­gu­si tead­ma­ta võib rei­si­ja saa­da ra­ha­list kah­ju või tun­da eba­mu­ga­vu­si, mi­da oleks saa­nud väl­ti­da.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 12. augustil
Järgmine artikkelPenin­gi mõis avas aas­ta­küm­ne­te jä­rel taas uk­sed