KRISTINA TAMMARU,
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
Lennureisid on pärast koroonakriisi Euroopas ja mujal maailmas taastumas. Siiski esineb ka tavapärases elurütmis lennunduses erinevaid olukordi, kus reisijal on kasulik teada oma õigusi.
Kõige sagedasemad lennureisijat puudutavad probleemid on lendude tühistamine, hilinemine ning pardale mittelubamine, näiteks seoses lennu ülebroneerimisega. Neis kõikides olukordades võib reisijal olla õigus rahalisele hüvitisele, asendusteekonnale ning hoolitsusele. Reisija täpsed õigused olenevad igast konkreetsest juhtumist, määrav on nii lennu pikkus, tühistamise või hilinemise põhjus, uue lennu ooteaeg ning kas tegemist on Euroopa Liidu lennufirmaga.
Kui reisijal on lennumääruse alusel õigus saada rahalist hüvitist, näiteks lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise tõttu, oleneb kokkuleppest lennuvedajaga, kas hüvitist makstakse sularahas, pangaülekandega või tšekkides. Seega pole kohustust aktsepteerida pangatšekke. Eestis neid rahaks ei vahetata, seetõttu on tšekid pigem praktilise väärtuseta.
Kui lennuvedaja teatab, et lend on üle broneeritud ning reisijalt palutakse vabatahtlikku nõusolekut lennust maha jäämiseks ja hilisema lennuga lendamiseks, tuleb koha loovutamise eest pakkuda rahalist hüvitist. Hüvitise määr lepitakse omavahel kokku. Paljudel lennufirmadel on see sama suur kui määrusejärgne hüvitis, mida on kohustus maksta reisijatele, kes jäetakse lennust maha vastu nende tahtmist.
Kui lennuvedaja muudab lennugraafikut nii, et uus lennuaeg reisijale ei sobi, on reisija õigused kirjas eelkõige konkreetse lennuvedaja veotingimustes. Näiteks tagastab lennufirma reisijale lennupileti eest makstud raha. Sellises olukorras ei ole reisijal õigust määrusejärgsele hüvitisele ning lennugraafiku muudatustega seotud riskide maandamiseks on soovitatav sõlmida reisikindlustus, mis lubab tekkinud lisakulutuste hüvitamist.
Kui on valitud odavlennufirma ning teekond sihtpunkti sisaldab ümberistumist, tuleb tähele panna lennufirma veotingimusi. Ümberistumist sisaldavate reiside puhul müüvad odavlennufirmad reisijale reeglina kaks eraldi piletit ehk üks vahemaandumiseni ning teine sealt edasi lõppsihtkohta.
Kuna enamik odavlennufirmasid ei paku ühendus- ehk jätkulendusid ning iga lendu käsitletakse eraldi lennuna, peab reisija ise leidma uue võimaluse lõppsihtkohta lendamiseks, kui jääb esimese lennu hilinemise tõttu jätkulennust maha. Erinevaid pileteid sisaldava reisi tunneb ära selle järgi, et igal lennul on erinev broneeringunumber. Jätkulennu puhul on kogu reisil üks broneeringu viide.
Kui lennu hilinemisest, tühistamisest või pardale mittelubamisest tingituna paigutatakse reisi asenduslennul algsel lennupiletil ettenähtust kõrgemasse reisiklassi, ei või selle eest nõuda lisatasu. Kui reisija paigutatakse madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, tuleb talle seitsme päeva jooksul olenevalt lennu pikkusest tagasi maksta 30-75 protsenti piletihinnast.
Reisija õigusi puudutava teabe esitamine on lennuvedaja kohustus. Iga reisija, kes jäetakse reisist maha, kelle lend tühistatakse või keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi, peab vedajalt saama kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad. See on oluline, sest täpseid õigusi teadmata võib reisija saada rahalist kahju või tunda ebamugavusi, mida oleks saanud vältida.