Tasemekoolituse maksustamine väheneb

1422

lauri
LAURI LUIK, Riigikogu kultuurikomisjoni liige (Reformierakond)

Valitsusliidu koalitsioonilepe sätestab, et elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ühiskonnas tänaselt 12%-lt 20% tasemele ei käsitleta edaspidi kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt erisoodustusena.

Vaidlused ja debatid erisoodustusmaksu otstarbekuse ja efektiivsusese üle on kestnud juba aastaid, kuid väga head lahendust töötajate tasemekoolituse või terviseedendamise soodustamiseks leitud ei ole. Ideaalis lahendaks probleemi üldise maksukoormuse vähendamine (selle eest Reformierakond ka seisab), mis jätaks inimestele rohkem raha kätte ning võimaldaks seda tulemuslikult investeerida oma vaimu ja füüsise arendamisse. Kuid see on ilmselt naiivne lootus. Olen veendud, et kui suitsumehel on 5 eurot, siis ta valib tubaka enne kui e-raamatu või ujulapileti.

Paljud ettevõtjad on märkinud, et erisoodustusmaks on neile suureks koormaks ning selle kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt oleks igati tervitatav. Kuna kohati ei tooda meie haridussüsteem ettevõtjatele vajalikke spetsialiste, siis peavad osa koolitustööst ja täiendõppest ära tegema tööandjad ise, mis on aga tänases seisus suhteliselt kulukas.

Õnneks on ka ennast täiendada soovivate täiskasvanute osakaal hakanud kasvama, millele erisoodustusmaksu kaotamine annaks lisaefekti. Reformierakond seisab selle eest, et inimesed ennast arendaksid ja niiviisi nende konkurentsivõime tööturul paraneks. Õppides ja ennast täiendades saab inimene ise parema palga, parema elu oma peredele, riik aga jällegi täiendavat maksuraha, mida jagub pensionide tõstmiseks ja peretoetuste suurendamiseks.

Pole kahtlust, et mida enam inimesed end koolitavad ning kutsega seotud kogemusi ammutavad, seda paremad töötajad nad pärast on. Suureneb töö efektiivsus ning seeläbi saavutatakse paremaid tulemusi. Kõige selle juures on aga oluline vahet teha tööga seotud tasemekoolitusel ning nö tavalisel hobikoolitusel. Vastavad kontrollmehhanismid tuleb välja töötada, et välistada erinevaid skeemitamisi, kuidas koolituste sildi all ettevõttest maksuvabalt raha välja võtta.

Paslik on meenutada ühe Lõuna-Eesti suure tööandja sõnu, et nemad hindavad inimest tööle võttes just õppimisvõimet. Kui inimene tahab õppida, peab tööandja saama teda õpetada. Investeerimist töötajatesse tuleb võtta kui tavapärast investeeringut, mille eesmärgiks on eelduste loomine tööandja edukaks toimimiseks tulevikus. Ainult nii kasvab Eestis toodetu väärtus, meie toodetu tõuseb üleilmses väärtusahelas ja tulu sellest tõuseb nii töötajale kui tööandjale. Just sooviga töötajate õppimisvõimalusi laiendada asuski Riigikogu tasemekoolituse maksustamist ümber vaatama.