Kas kaitseväe keskpolügoon laieneb Anija valda?

3185

Vastab Anija abivallavanem URMO SITSI:

„Jaanuari lõpus soovisid Anija vallavalitsusega kohtuda kaitseministeeriumi esindajad. Nad tutvustasid meile oma ideid ja näitasid jooniseid. Kaitseväe keskpolügoonil jääb praegusel territooriumil kitsaks, kuna kõik Põhja-Eesti lahingväeosad kolitakse Tapale, peale selle on lähiajal Eestisse oodata hulka liitlasvägede üksusi.
Täiendavalt soovitakse polügooni jaoks saada Soodla veehoidla ümbrust. Polügooni tahetakse laiendada Soodla veehoidla Kõrvemaa poolse kaldani, kuid ilmselt kuuluks polügooni niinimetatud turvakoridori ka teine kallas. Praeguse polügooni ja selle planeeritava laienduse vahele jääb kaks talu ning eramaa, millele on tehtud detailplaneering Mähuste ja Männasalu puhkekompleksi rajamiseks.
On selge, et polügooni laiendamine Kõrvemaale avaldab suurt mõju nii kohalikele elanikele kui kogu puhkepiirkonnale ning hakkab sealset elukeskkonda kuigivõrd häirima. Kindlasti saab mingil määral kannatada looduskeskkond, samas on kaitseväel plaan rajada sinna korralik teedevõrk – korrastada seniseid teid ja ehitada paar uut teedekoridori. Korda on lubatud teha Mustjõgi, taastada mõned sillad. Kuigi seal ei hakka õppusi ja laskmist toimuma just iga päev, siis nagu aru saime, igal kolmandal päeval küll. Meile teadaolevalt ei saa see ala juhul, kui polügooni otsustatakse laiendada, kinniseks territooriumiks, vaid on suletud üksnes õppuste ajal.
Meil oli kaitseministeeriumi esindajatega alles esimene tutvustav kohtumine ning veel pole selge ja kindel, kuhu ja mis täpselt tuleb, vallavalitsusele pole seni esitatud polügooni laiendamisplaanide kohta ühtegi ametlikku dokumenti. Siiski edastasime ministeeriumile kohalike külaliidrite kontaktid ning andsime edasi meie tõsise soovi, et nendega võetaks lähiajal ühendust ja kaasataks nad protsessi kohe alguses. Midagi ei sünni üleöö, kui polügooni laiendamine algatatakse, tuleb muuta meie üldplaneeringut, hakata läbirääkima kõigi osapooltega.
Mõistame, et polügoon ei ole lokaalse tähtsusega objekt, vaid selle taga on riigi kaitsestrateegia ning sõjalised kokkulepped NATO ja teistega.“