
Kohalikud kalurid müüsid laupäeva hommikul Hara sadamas räime ja mudilat.
MTÜ Hara Sadam juht Tarvi Velström tõdes, et meri on veel külm ja kalasaak väike, kuid laupäeval, 28. aprillil toimunud üle-eestilisel avatud kalasadamate päeval värsket kala natuke müüdi – Juminda poolsaare kalameestelt sai osta räime, Turbuneeme kalurilt Aivo Janterilt peale räime ka mudilat.
Hara sadam on teist hooaega kalasadam – kohalikud kalurid lähevad sealt lappaja ja kakuaam-paadiga mõrdasid nõudma. Laupäeval oli poolsaare kalameeste kastmõrd Hara saare juures vees ja meremõrd Virve küla lähedal avamerel. Tarvi Velström lubas, et edaspidi proovivad igal laupäeval kalapüügihooaja vältel tulla kella 8 paiku hommikul saagiga merelt. Kel soovi, saab värsket kala osta.
Kalasadamate päev toimus Eestis teistkordselt, Hara sadam osales esimest korda. Kalanduse teabekeskuselt saadud toetuse abil renditi randa suur telk, kuhu oli tehtud esinejate ja publiku ala ning teisele poole lauad-pingid ja söögilett. MTÜ Hara Sadam vabatahtlikud abilised müüsid seal suitsukala ja hapukapsasuppi – kalasuppi seekord mitte.
Väiksemate müügitelkidega oli teisigi kohalikke toitlustajaid, müüdi ka käsitööd ja mett. Suures telgis olid üles pandud kõik kalapüügiga seotud rannakeelsed sõnad. Rannakeelseid laule laulsid Kaisa Kaisel ja Triin Jõeleht, jutte lugesid Maila Velström ja Tiina Viirna.
Hara kalasadama päeva aitasid korraldada Marti Hääl, Tarvi Velström, Ago Katvel, Tiina Viirna, Reet Idavain, Meelis Paalberg, Katrin Salumäe, Heidi Edela, Maila Velström ja veel paljud teised vabatahtlikud.
Staažikate kalameeste pajatused
Virve külavanem Maila Velström küsitles kohalikke kalamehi – Enno Marulainet Kolga-Aablast, Hartvig Niiholmi Viinistult ja Aivo Janterit Turbuneemest. Mehed jutustasid, kuidas kalurikolhooside ajal käidi kala püüdmas, ning pajatasid ka juhtumistest piirivalvurite ja kalakaitsega. Esmalt olid randades kalasoolamise punktid, hiljem hakati kohapeal kalu suitsutama. Kui väikesed kalurikolhoosid koondati Kirovi nimelisse kalurikolhoosi, mille keskus oli Viimsis, ehitati Viinistule suur kalakombinaat ja Kolga-Aablasse kalatsehh.
Aivo Janter on kalapüügiga tegelenud 50 aastat, Hartvig Niiholm 60 aastat, Enno Marulaine 63 aastat. Nad tõdesid, et kui omal ajal püüti kala traalidega merest välja tonnide kaupa, siis nüüd on kalasaagid hoopis teised. Kalavõrke lõhuvad hülged, keda kaitstakse. Kalu söövad võrkudest ka kormoranid ja haigrud.
Kuna kalapüügivahendid on olemas, siis merele ikka minnakse ja kala püütakse, aga ainuüksi sellega end ära ei elata, tuleb ka muud tööd teha.
Allveelaevade demagnetiseerimise sadam
Hara külavanem Vello Süda rääkis rahvale sellest, kuidas Kolga mõisnik hakkas Hara saarel arendama kalatööstust ja just seal toodeti esimesed „Tallinna kilud“. Saarel oli oma paadisild, omad kalapaadid ja kalurid, kala osteti kokku ka ümberkaudsetest küladest. Hara sadamat siis praegusel asukohal polnud, oli tavaline rannaäär.
Tsaariajal ehitati Hara kõrge kalda peale piirivalvekordon. Kolga mõis sai kordonite väljaehitamise loa, esimene tehti Harga ning rajati veel mitmele poole.
Hara sadamat hakati ehitama nõukogude ajal, 1950ndate aastate keskel. Vello Süda jutustas, et mäletab, kuidas 7-8aastase poisina läks koos emaga Virve külasse, kus oli kalasoolamise punkt. Nad kõndisid mööda kõrgemat teed, all kalda ääres oli palju mustade pagunitega mehi, kes ehitasid sadamat.
„Hara külast pidid sadama ja sõjaväeosa jaoks oma maad loovutama 6 talu, Virve külast 3. See pikk muul, mis ulatub merre, on tehtud talude kiviaedadest,“ sõnas ta.
Hara Seilamise Selts
Möödunud suvel algatas MTÜ Hara Sadam purjetamistreeningud lastele ja täiskasvanutele, treeneriteks leiti Ingrid Randlaht ja Karel Taal. Huvi oli suur, Hara sadama akvatooriumil kestsid purjetamistrennid sügiseni – kuni ilmaolud võimaldasid. Eesmärk on õpetada purjetamisoskusi, treenida kohalikke purjesportlasi ja hakata osalema võistlustel.
Talvel jätkas Ingrid Randlaht treeningrühmaga kokkusaamisi Loksa ujulas, kus olid teooriatunnid ja ujuti. Kolga koolis tehti orienteerumistrenni, Kolgakülas käidi suusatamas. Õpilasi oli 16, enamik tegid kaasa ka kogu talve.
Nüüd on purjespordi edendamiseks moodustatud eraldi MTÜ – Hara Seilamise Selts. Juhatusse kuuluvad avamerepurjetamise maailmameister Jaak Jõgi Kolga-Aablast ja Marti Hääl Tammistult. Tänavu suvel hakkavad purjeklubi noored võistlema Hara Seilamise Seltsi nime all. 26. mail avatakse Hara sadamas pidulikult navigatsioonihooaeg ja jahtklubi, on seminar purjetamise ja purjepaatide ajaloost ning tulevikust, Hara Seilamise Seltsi võetakse vastu uusi liikmeid.
Treener Ingrid Randlaht ütles, et purjeklubis jätkatakse sel hooajal trenne kolme rühmaga: algajad, õppe- ja spordirühm. 1. juunist avatakse uus 10 treeningkorraga kursus lastele, jaanipäevast ka täiskasvanutele.
Kalasadama päeval oli purjetamisringi noorte tänavune esimene meretreening. Purjetreeninguteks randa paigutatud merekonteinerite juures on sadama-ala nüüdseks oluliselt muutunud, tehtud on uus paadisild, süvendatud sadama akvatooriumi ning toodud madalale roostikualale pinnast ja kive. Juba enne jää minekut käis sadamas tihe töö – tekitati maismaad juurde, et oleks koht, kus purjetajad saaksid varustust valmis seada, edaspidi ehitada kohalikele kaluritele võrgukuure, rajada kalaturg ja uus paadislipp.





