Argipäevadel erivajadustega täiskasvanute tegevusjuhendajana töötav KAILI ALLMÄGI tegutseb nädalavahetustel erivajadustega inimeste ratsutamisterapeudina.
Kuusalu valla Kemba külas elav Kaili Allmägi on 13 suve korraldanud erivajadustega inimestele ratsutamisteraapia laagreid ning teinud nädalavahetustel individuaalset tööd teraapiat vajavate klientidega. Aastatel 2005-2006 õppis varem hotellimajandust, finantsplaneerimist, raamatupidamist ja psühholoogiat tudeerinud naine Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna juures ratsutamisterapeudiks, hiljem on osalenud veel mitmetel täiendkoolitustel.
Ratsutamisteraapia erivajadustega inimestele
Hobused on olnud 18 aastat Kaili Allmägi elu lahutamatu osa. Kaks esimest ostis ta 2001. aastal perehobusteks-lemmikloomadeks, nüüdseks on tema karjas 20 looma, kellest kaks veel noored. Ratsutamiseks saab praegu kasutada 18 hobust, teraapiaks sobivad oma iseloomuomadustelt kõige paremini eesti hobune Ermi ja ristand Deemon.
Ratsutamisteraapiat teeb terapeut koos assistendi ehk hobuse talutaja ning vastava koolituse saanud hobusega. Kaili Allmägi selgitab, et ratsutamisteraapia sobib nii psüühiliste kui füüsiliste erivajadustega inimestele. Mõni klient vajab jalalihaste lõdvestamiseks hobuse soojust, teine käte peenmotoorika paranemiseks teraapiavööst haaramist, kolmas rahunemiseks ratsu silitamist ja harjamist, neljas lihtsalt looma kallistamist. Füüsiliste erivajaduste korral mängib suurt osa hobuse liikumise tunnetamine, ise sellega kaasa minemine, tasakaalu hoidmine.
„Ratsutamisteraapias ei ole hobune töövahend, vaid samasugune partner nagu klient ja terapeut,“ sõnab Kaili Allmägi.
Teraapiat viib ta läbi iga konkreetse kliendi vajadustest lähtuvalt, ainus kindel reegel on see, et hobuse selga minnes peab alati olema kiiver peas: „Autistlikele lastele on pea puudutamine ning millegi võõra pähe panemine sageli probleem. Sellisel juhul lepime vanematega näiteks kokku, et kodust võetakse kaasa oma jalgrattakiiver.“
Hobuse valik, seansi pikkus ja marsruut sõltuvad terapeudi sõnul kliendist, samuti see, kas kasutada sadulat või teraapiavööd – rihma, mis käib hobuse rinna ümber: „Sadulat kasutame harvem, teraapiavööst saab klient paremini kinni võtta ja on ka loomaga otsesemas kontaktis.“
Ise läheb Kaili Allmägi hobuse selga vaid koos raske füüsilise puudega lastega, kuna nemad ei oska tihti tasakaalu hoida või õigesti haarata. Muudel juhtudel kõnnib ta hobuse kõrval, jälgib, julgustab ja juhendab klienti, kohendab jalgade asendit ja tuletab rühti meelde: „Kui võimalik, teen teraapiat ilma lapsevanemate juuresolekuta, nii on kliendi kontakt hobuse ja minuga vahetum.”
Teraapialaagrid lastele
Suviseid teraapialaagreid viis Kaili Allmägi varem läbi Kõnnus ja Kembas, teist suve korraldas ta seda Pärispeal. Tänavuses teraapialaagris, mis toimus kaks nädalat tagasi, osalesid seitse 4-14 aasta vanust last Raasikult, Kuusalust, Viimsist ja Tallinnast. Osa jäid koos saatjatega ööseks Pärispeale, teised sõitsid iga päev koju tagasi. Mõni laps oli laagris mitmendat korda.
Laagri jaoks tõi Kaili Allmägi hobused treileriga Kembalt 30 kilomeetri kaugusele Pärispeale.
„Kuna eelmise aasta suvi oli väga soe, saime käia hobustega meres. See võimaldas lastele pakkuda uut emotsiooni ja hobusega teistmoodi liikumise kogemust. Alustasime rannal jalutamisest, viimasel päeval olid hobused juba rinnuni vees,” jutustab Kaili Allmägi.
Ka tänavust laagrit alustati mere ääres jalutamisest. Üks teraapiasessioon kõigi lastega kestis kokku umbes neli tundi, päevas tehti kaks sessiooni. Hobuseid talutasid nendega palju aastaid ratsutanud Mathilda Heinsoo ja Helerin Tihane, abiks olid ka Kaili Allmägiga samal kursusel laagrikasvatajaks ja -juhatajaks õppinud Marge Ensling ja tema tütar Marian Ensling. Spastilistele ning muude füüsiliste probleemidega lastele tegi terapeut vajadusel ka massaaži – ta on lõpetanud M.I. Massaažikoolis klassikalise massaaži kursuse.
Tegevusjuhendaja ja ratsatreener
Kaili Allmägi ja ta elukaaslane Andres Laansalu ostsid Ülearu talukoha Kemba külas Peterburi maantee ääres veidi enam kui neli aastat tagasi. Ühiste jõududega on lisaks kodule rajatud hobuste jaoks suured karjakoplid ning treeningplats.
Esimesed ratsutamisteraapia laagrid viis terapeut aastaid tagasi läbi Kuusalu Almakeskuse klientidele. Kuna ta saavutas Almakeskuse töötajate ja klientidega hea kontakti, kutsuti Kaili Allmägi kaheksa aastat tagasi erihoolekandesse tööle. Praegu on ta Almakeskusest välja kasvanud MTÜ Kuusalu Hoolela üks kolmest juhatuse liikmest, seitsme kliendi tegevusjuhendaja ning õpib tuleviku tarbeks viipekeelt.
Peale põhitööd korraldab Kaili Allmägi ratsutamistreeninguid. Grupid on komplekteeritud vastavalt õpilaste oskustele, neis on keskmiselt 5-8 last. Laupäeviti ja pühapäeviti käivad tema juures 16 teraapiat vajavat klienti. Nendega teeb terapeut individuaalset tööd.