
Kuusalu valla planeeringute peaspetsialist KADI RAUDLA, vallavalitsus saatis märtsis üldplaneeringu eelnõu e-kirjaga 7026 kinnistuomanikule ning kutsus selle koostamise protsessis kaasa rääkima. Kui palju tuli kuu aega kestnud avalikustamise perioodil ettepanekuid ja mis valdkondades kõige rohkem?
„Vallavalitsusele laekus 212 kirja. Suur osa kirjadest olid seotud avalike teedega. Tehti ettepanekuid avalikuks teeks määramiseks ja ka vastupidi avalike teede nimekirjast välja arvamiseks. Samuti oli päris palju ettepanekuid seoses maakondliku rohevõrgustikuga ning selle vähendamise või suurendamisega. Nagu ikka planeeringute puhul oli vastandlikke arvamusi – leiti, et liiga vähe on kavandatud ehitusalasid või hoopis on liiga palju kavandatud.
Osad kirjad ei olnud siiski sisuliselt seotud üldplaneeringuga lahendatavate teemadega. Ettepanekuid tehti tänavavalgustuse, bussipeatuste asukohtade või siis teede tehnilise seisukorra, nende laiuste, teekattematerjalide ja muu sellise kohta. Needki kõik on väga olulised teemad, kuid nende lahendamine ei toimu üldplaneeringuga.“
Mis põhjusel on vaja määrata tee avalikuks ja mis annab võimaluse jätta tee sellest nimekirjast välja?
„Vastavad kriteeriumid on põhiliselt valla arengukavas. Tee määratakse avalikuks, kui teenindab viit või enamat üksikelamut, viie boksiga ridaelamut või vähemalt viie korteriga korterelamut või avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga. Ka siis, kui seda teed mööda sõidavad liinibussid või koolibussid, tee ühendab asulaid või tagab ühenduse riigimaantee või avalikult kasutatavate teede vahel.
Välja saab arvata juhul, kui otsene avalik huvi puudub ja teed kasutavad omanikud on omavahel sõlminud notariaalsed lepingud tee kasutamiseks. Näiteks tupikteega elamualal, kui sealsed inimesed avaldavad ühiselt selleks soovi. Kui elanikud on teinud ühispöördumise, siis oleme soovitanud sõlmida tee kasutamiseks notariaalse lepingu. Sellise lepingu sõlmimine on tehtud lihtsaks, notaritega saab vormistada lepinguid ka veebikeskkonnas.
Tee avalikku kasutusse määramisega üritame kaitsta inimesi, et nende ligipääsuteid ei suletaks. Kunagised suulised kokkulepped võivad muutuda näiteks omanike vahetuse või muu sellise juhul.
Praegu on üldplaneeringu eelnõus avalike teede valik tehtud, aga see pole ka edaspidi lõplik. Kui aastate pärast tekib elamukrunte veel juurde, saab taotleda juurdepääsutee määramist avalikuks teeks.“
Mis üldplaneeringu eelnõusse esitatud ettepanekutest edasi sai, kes ja kuidas neid arutas? Kes kuulusid töörühma?
„Nendele ettepanekutele, mis ei olnud seotud üldplaneeringu lahendusega, andsime kohe vastused. Ülejäänud ettepanekud või vastuväited on koondatud ja olenevalt sisust esitatud kas üldplaneeringu koostamise töörühmale, üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostajatele firmast Hendrikson&Ko või siis ootavad arutelusid ametitega.
Üldplaneeringu koostamise töörühmas on peamiselt volikogu liikmed ja just selleks, et nad oleksid kogu protsessi ajal kursis kodanike ettepanekutega ja ka sisuliselt üldplaneeringu materjalidega. Kutsusime osalema kõiki volikoguliikmeid, töörühmas on need, kes avaldasid soovi.
Töörühma kuuluvad volikogust Ulve Märtson, Martin Urva, Mait Kröönström, Margus Soom, Maarja Metstak, Tanel Tomson, Ain Pae, Indrek Link, Siim Nurk ja endine volikoguliige Marti Hääl ning abivallavanem Ranno Pool ja mina. Töörühma juhib volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Martin Urva, koosolekutel protokollib planeeringute spetsialist Maris Kirsimaa.
Esitatud ettepanekutele vastame vastavalt sellele, kuidas oleme saanud vastused kas töörühmalt, üldplaneeringu või keskkonnamõju strateegilise hindamise koostajalt või riigiametitelt.“
Kas üldplaneeringu eelnõu avalikustamise ajal tuli Teil käia külades rahvale selgitusi jagamas?
„Mind kutsuti eraldi ainult Hara küla koosolekule, kus peamiselt vaatasime koos üle üldplaneeringu kaardimaterjali ja selgitasin planeeringu lahendust. Saime täpsustada elanike ootusi ning arutada üldplaneeringu võimalusi. Oli väga mõnusas õhkkonnas mõtete vahetamine.
Teistest küladest ei ole mind külakoosolekule kutsutud, kuid päris palju helistati ja käidi avalikustamise ajal ka vallamajas ja küsiti nõu materjalidest aru saamiseks või siis abi failide avamiseks.“
Kui paljud ettepanekutest võtsite arvesse ja kas kõigile vastati?
„Osad ettepanekute tegijad on juba saanud vastused, osad saavad veel lähiajal. Kõigi ettepanekutega ei ole paraku võimalik arvestada, kuid eraldi statistikat me selles osas ei ole teinud.“
Mis etapis olete nüüdseks valla üldplaneeringu menetlemisel? Vallamajas on korduvalt öeldud, et üldplaneeringu menetlemine on jäänud venima seoses Lahemaa rahvuspargi teemadega, mis see tähendab?
„Lahemaa teemad on keerulised. On maaomanike ootused ja vabariigi valitsuse seatud kitsendused, mis arusaadavalt ei lähe kokku ning nende osas lahenduse leidmine pole lihtne ja sageli ei ole ka üldplaneeringuga võimalik. Vahepeal nõustus vallavalitsus Lahemaa Maaomanike Liidu ettepanekul üle kahe aasta üldplaneeringu menetlusega ootama, et liidul võimaldada pidada läbirääkimisi keskkonnaameti ning ministriga. Meie lootus oli, et sünnib kompromiss, aga otsustajad alates ministrist vaheldusid, ei ole jõutud sisuliste seisukohtadeni. Eelmise kliimaministri Yoko Alendriga oli kohtumine Kolga seltsimajas, ta sai mitmetest muredest aru ja ootasime lahendusi, kuid valitsus vahetus. Sisuliselt on kaks aastat läinud üldplaneeringu koostamise osas kaduma, lahendust Lahemaaga seotud probleemistikule pole tulnud.
Ka praegu tuleb meil uuesti keskkonnaametiga läbirääkimisi pidada, sest avalikustatud lahendus ei saanud kooskõlastust. Aga kui ei ole keskkonnaameti kooskõlastust, siis pole võimalik valla üldplaneeringut kehtestada.“
Vallavanem rääkis volikogu istungil, et keskkonnaamet ei nõustunud üldplaneeringusse kirjutatuga. Kas kõik see puudutab Lahemaa Maaomanike Liidu tõstatatud küsimusi? Kuidas olukorda lahendada?
„Lahemaa Maaomanike Liidu ettepanekul muudeti üldplaneeringu lahendust. Planeeringu seletuskirjast on eemaldatud viited kaitsekorralduskavale ja tehtud ettepanek hakata ehituslikke tingimusi seadma igakordse kohapõhise analüüsi tulemusel. Samuti on kaartidele kantud võimalikud elamualad vastavalt kehtivale üldplaneeringule – me vallas kehtib suuremas osas Lahemaa alal tänini endise Loksa valla üldplaneering. Kuid kaitseala valitseja, keskkonnaamet, sellist lahendust ei kooskõlastanud, märkuseid oli ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise osas.
Ja nüüd oleme olukorras, kus Lahemaa rahvusparki puudutavas osas pole valla üldplaneeringu eelnõuga rahul ei maaomanike liit ega keskkonnaamet.“
Millistele ametkondadele veel on saadetud üldplaneeringu projekt kooskõlastamiseks ja kes ametkondadest on vastanud?
„Planeering edastati maa- ja ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele, kaitseministeeriumile ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, päästeametile, terviseametile, regionaal- ja põllumajandusministeeriumile, põllumajandus- ja toiduametile, muinsuskaitseametile, keskkonnaametile, transpordiametile, RMK-le ning tehnovõrkude valdajatele.
Kooskõlastus ei andnud keskkonnaamet, transpordiamet ja RMK. Maa- ja ruumiamet ei ole seni vastanud, vastamise tähtaega on pikendatud.
Transpordiamet soovis täpsustada kogujateede lahendusi.
RMK ei nõustunud peamiselt kõrgendatud huviga alade osas meie pakutud kasutustingimustega.“
Mis saab üldplaneeringu menetlusprotsessiga edasi, mis toimingud ja millal on kavas ning kas ka vallarahval on võimalus veel kaasa rääkida ja kuidas?
„Ootame maa- ja ruumiameti seisukohti neile esitatud materjalide osas, samuti keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostaja seisukohti rohevõrgustiku täpsustamise ja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute kohta.
Edasine ajaplaan sõltub läbirääkimistest ametitega. Loodetavasti saame transpordiameti, keskkonnaameti ning RMK esindajatega kohtuda augustis-septembris võimalike lahenduste leidmiseks. Siis koguneb kindlasti ka üldplaneeringu koostamise töörühm veel seisukohtade üle vaatamiseks ja lõpliku lahenduse valimiseks.
Kui materjalid on korrigeeritud ja ka need ametid, kes pole andnud kooskõlastust, planeeringu kooskõlastavad, siis saab volikogu üldplaneeringu vastu võtta ja suunata avalikule väljapanekule. Kuna oktoobris on kohalikud valimised, siis ei oska ette ennustada, millal vallavolikogu jõuab üldplaneeringu vastuvõtmiseni.
Kui vallavolikogu on üldplaneeringu vastu võtnud ja see pannakse avalikule väljapanekule, on kõigil võimalik veel ühe kuu jooksul esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Teated saavad avalikustamise kohta taas kõik maaomanikud ning ka isikud, kes on eraldi teada andnud kaasamise soovist. Samuti kuulutatakse avalikustamisest valla kodulehel, sotsiaalmeedias ja ajalehes. Kuusalu valla üldplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda ja nende kohta küsimusi esitada kogu menetluse jooksul.“





