Juu­list tõu­se­vad Raa­si­ku val­las riik­li­ku jäät­me­re­for­mi tõt­tu jäät­me­veo hin­nad

30

Raasiku vallavalitsus

Ala­tes 1. juu­list 2026 muu­tu­vad Raa­si­ku val­las kor­ral­da­tud jäät­me­veo hin­nad. Hin­na­tõus on seo­tud riik­li­ku jäät­me­re­for­mi­ga, mil­le käi­gus suu­re­ne­vad jäät­me­te põ­le­ta­mi­se­le ja prü­gi­las­se la­des­ta­mi­se­le keh­tes­ta­tud saas­te­ta­sud ko­gu Ees­tis. Ku­na suur osa se­gaol­me­jäät­me­test suu­na­tak­se põ­le­tus­se või la­des­ta­mi­se­le, mõ­ju­tab muu­da­tus ot­se­selt jäät­me­käit­lu­se ku­lu­sid ning see­lä­bi ka ela­ni­ke jäät­mear­veid.

Tu­le­ne­valt li­san­du­va­test ku­lu­dest tõs­tab AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed ala­tes 1. juu­list 2026:
• se­gaol­me­jäät­me­te käit­lus­hin­da 13,93 eu­rolt 18,19 eu­ro­ni kuup­meet­ri koh­ta (käi­be­mak­su­ta),
• köö­gi- ja söök­la­jäät­me­te käit­lus­hin­da 0 eu­rolt 1,41 eu­ro­ni kuup­meet­ri koh­ta (käi­be­mak­su­ta),
• suur­jäät­me­te käit­lus­hin­da 0,01 eu­rolt 3,72 eu­ro­ni kuup­meet­ri koh­ta (käi­be­mak­su­ta).

Näi­teks tõu­seb ar­vu­tus­te ko­ha­selt 140-liit­ri­se se­gaol­me­jäät­me­te ma­hu­ti ühe tüh­jen­dus­kor­ra hind 0,60 eu­ro võr­ra ehk 1,95 eu­rolt 2,55 eu­ro­ni ning 800-liit­ri­se ma­hu­ti tüh­jen­da­mi­se hind 3,41 eu­ro võr­ra ehk 11,14 eu­rolt 14,55 eu­ro­ni. Bio­jäät­me­te 140-liit­ri­se ma­hu­ti tüh­jen­dus­hind tõu­seb sa­mal ajal 0 eu­rolt 0,20 eu­ro­ni. (Ar­vu­tu­sed on too­dud käi­be­mak­su­ta).Pa­ken­di­te ja va­na­pa­be­ri ära­ve­du jääb ela­ni­ke­le en­di­selt ta­su­ta.

Kõi­ge enam kal­li­neb just se­gaol­me­jäät­me­te üleand­mi­ne, sest need jäät­med suu­na­tak­se põ­le­tus­se või prü­gi­las­se, mis on jäät­me­käit­lu­seks kõi­ge kal­lim ja suu­re­ma kesk­kon­na­mõ­ju­ga viis. Teis­te jäät­me­lii­ki­de sood­sam üleand­mi­ne soo­dus­tab lii­gi­ti ko­gu­mist.

Raa­si­ku val­las kor­ral­dab jäät­me­ve­du AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed, kel­lel on keh­tiv kont­ses­sioo­ni­le­ping ku­ni 31. sep­temb­ri­ni 2027. Vas­ta­valt le­pin­gu­le ja keh­ti­va­le õi­gu­se­le on tee­nu­seo­su­ta­jal õi­gus taot­le­da tee­nus­ta­su­de muut­mist ju­hul, kui riik­li­kud mak­sud või ta­sud muu­tu­vad vii­sil, mi­da ei ol­nud või­ma­lik pak­ku­mu­se esi­ta­mi­se ajal et­te nä­ha.

Miks tee­nus­ta­sud muu­tu­vad?
AS Ees­ti Kesk­kon­na­tee­nu­sed on sel­gi­ta­nud, et hin­na­tõus ei ole seo­tud tee­nu­se ka­su­mi ega muu­de äri­lis­te te­gu­ri­te­ga, vaid tu­le­neb ot­se­selt riik­li­ku saas­te­ta­su kas­vust. Raa­si­ku val­last ko­gu­tud jäät­med suu­na­tak­se eda­si käit­lus­se, kus vas­tu­võ­tu­hin­nad sõl­tu­vad riik­li­kest ta­su­dest. Ku­na need ta­sud tõu­se­vad, suu­re­neb ka ko­gu jäät­me­käit­lu­se ku­lu, mis ka­jas­tub pa­ra­ta­ma­tult tee­nu­se hin­nas.

Bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te hin­na muu­tust mõ­ju­tab ka as­ja­olu, et jäät­me­käit­lu­ses tu­leb osa nen­dest (kesk­mi­selt li­gi­kau­du viien­dik) ee­mal­da­da, sest need ei vas­ta nõue­te­le ning tu­leb suu­na­ta la­des­ta­mi­se­le.

Val­la­va­lit­su­se hin­nang
Raa­si­ku val­la­va­lit­sus on ana­lüü­si­nud esi­ta­tud taot­lust ning leid­nud, et tee­nus­ta­su­de muut­mi­ne on põh­jen­da­tud ula­tu­ses, mis tu­le­neb ot­se­selt riik­li­ku saas­te­ta­su tõu­sust. Te­gu on vä­li­se ku­lu­muu­tu­se­ga, mis ei sõl­tu tee­nu­seo­su­ta­ja te­ge­vu­sest ning ei ol­nud või­ma­lik rii­gi­han­ke lä­bi­vii­mi­se ajal et­te nä­ha. See­tõt­tu peab tee­nu­se hind vas­ta­ma muu­tu­nud te­ge­li­ke­le ku­lu­de­le.

Mi­da see ela­ni­ke jaoks tä­hen­dab?
Ela­ni­ke jaoks tä­hen­dab muu­da­tus se­da, et suu­re­neb eel­kõi­ge se­gaol­me­jäät­me­te ja bio­jäät­me­te käit­le­mi­se hind. Kui jäät­meid lii­gi­ti ko­gu­da hoo­li­ka­malt, vä­he­neb se­gaol­me­jäät­me­te ko­gus ning jäät­me­veo ku­lud jää­vad väik­se­maks. Kõi­ge roh­kem mõ­ju­ta­vad hin­da se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka sat­tu­vad pa­ken­did ja bio­jäät­med, mil­le käit­le­mi­ne on olu­li­selt kal­lim. Kui pa­ken­did, pa­ber ja bio­jäät­med ko­gu­da eral­di, võib vä­he­ne­da nii kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­se sa­ge­dus kui ka jäät­me­veo ar­ve – mõ­nes era­ma­ja­pi­da­mi­ses pii­sab see­juu­res se­gaol­me­jäät­me­te ära­veost vaid kord kvar­ta­lis.

Kui­das ku­lu­sid vä­hen­da­da?
Soo­vi­ta­me kõi­gil ela­ni­kel üle vaa­da­ta oma jäät­me­te sor­tee­ri­mi­se har­ju­mu­sed:
• sor­tee­ri bio- ja pa­ken­di­jäät­med eral­di – see vä­hen­dab ol­me­jäät­me­te ko­gust ja ar­vet.
• ka­su­ta so­bi­va suu­ru­se­ga kon­tei­ne­rit – lii­ga suur ma­hu­ti või lii­ga sa­ge tüh­jen­da­mi­ne suu­ren­dab ku­lu­sid.
• vä­hen­da suur­jäät­me­te te­ket – ka­su­ta kor­dus­ka­su­tust ja taas­ka­su­tus­kes­ku­si.

Jäät­me­te sor­tee­ri­mi­sel on abiks ka riik­lik ol­me­jäät­me­te lii­gi­ti ko­gu­mi­se ju­hend, mil­le leiab klii­ma­mi­nis­tee­riu­mi ko­du­le­helt aad­res­sil https://klii­ma­mi­nis­tee­rium.ee/jaat­me­te-lii­gi­ti-ko­gu­mi­ne.

Eelmine artikkelPolitseikroonika
Järgmine artikkelKuu­sa­lu Soo­jus vä­hen­dab Kol­ga soo­ja­hin­da