Jumin­da va­ba­taht­lik me­re­pääs­te 130

87
AR­TUR TAL­VIK.

AR­TUR TAL­VIK

Käe­so­le­val aas­tal tä­his­tab Ju­min­da va­ba­taht­lik me­re­pääs­te 130. sün­ni­päe­va. Tõ­si, nõu­ko­gu­de ajal pan­di ko­gu va­ba­taht­lik me­re­pääs­te pau­si­le na­gu ka Ees­ti va­ba­riik. Me­re­kul­tuu­ri­le mõ­jus see paus vä­ga va­lu­salt. Nii taas­tus va­ba­taht­lik me­re­pääs­te al­les 15-20 aas­tat pä­rast va­ba­rii­gi taas­ta­mist. 2011 taas­ta­si­me ka Ju­min­da va­ba­taht­li­ku me­re­pääs­te, mis nüüd­seks ak­tiiv­selt te­gut­se­nud ju­ba 10 aas­tat.

Ran­na­rah­vas on ik­ka me­re­hä­da­lis­te­le abi and­nud, aga or­ga­ni­see­ri­tud va­ba­taht­lik me­re­pääs­te loo­di tsaa­riaeg­sel Ve­ne­maal al­les 1870nda­tel aas­ta­tel. Ees­ti kee­les ni­me­ta­ti se­da Me­reõn­ne­tu­se Pu­hul Abiand­mi­se Ühin­guks, ka­su­ta­ti ka ni­me­tust Me­re­hä­da­lis­te Abi­selts.

Meie piir­kon­na esi­me­ne pääs­te­jaam ra­ja­ti Ju­min­da­le 1891. aas­tal. Kõik sai al­gu­se sel­lest, et 1880nda­tel toi­mus Ju­min­da pool­saa­re juu­res kaks suurt me­reõn­ne­tust. Huk­ku­sid root­si kau­ba­laev Au­ro­ra ja Pe­ter­bu­rist pä­rit kae­ra­laev Var­va­ra. Mõ­le­ma lae­va kap­te­nil olid kaa­sas ka nai­ne ja lap­sed, kes koos kõi­gi mees­kon­na­liik­me­te­ga Ju­min­da rah­va abi­ga pääs­te­ti.

Au­ro­ra kap­ten an­ne­tas tä­nu­tä­heks luu­bi ehk pääs­te­paa­di. Var­va­ra kap­ten oli veel­gi lah­kem. Te­ma 5000rub­la­se an­ne­tu­se­ga ehi­ta­ti Ju­min­da­le üks Ees­ti­maa uh­ke­maid pääs­te­jaa­ma­sid ja os­te­ti veel üks luup koos vä­ga hea pääs­te­va­rus­tu­se­ga. Kap­te­ni soov oli, et tä­nu­tä­heks peab see pääs­te­jaam ja pääs­te­paat kand­ma Var­va­ra ni­me. Nii ka teh­ti.

Ju­min­da pääs­te­jaa­ma an­ne­tu­se jää­ki­dest ehi­ta­ti siia piir­kon­da veel kaks luu­bi­kuu­ri. Üks Pä­ris­pea­le ja tei­ne Ram­mu saa­re­le, ent need olid lau­da­dest, mit­te ki­vist na­gu Ju­min­da jaam, ja ka va­rus­tus oli ni­ge­lam. Nõu­ka-aja saa­bu­des pääs­te­paa­did hä­vi­ta­ti ja va­ba­taht­li­ke me­re­pääst­ja­te te­ge­vus kee­la­ti ära. Ju­min­da pääs­te­jaa­mast sai al­gu­ses ho­bu­se­tall ja siis ühe nõu­ko­gu­de me­re­väe ad­mi­ra­li su­vi­la. Prae­gu on see muin­sus­kait­se all olev pääs­te­jaam ka­su­tu­ses su­vi­la­na.

Ju­min­da va­ba­taht­lik me­re­pääs­te ba­see­rub nüüd Ha­ra sa­da­mas, val­ve­koh­ta­de­na ka­su­ta­me ka Ta­pur­la sa­da­mat ja Lee­si­kal­da laut­rit. Aga aja­loo­list jär­je­pi­de­vust kan­na­me me li­saks ni­me­le veel mit­mel moel. Meie lii­ge Ago Kat­vel ehk enim, sest just te­ma va­nai­sa, va­na­va­nai­sa ja va­nao­nu olid ku­na­gi­sed Ju­min­da me­re­pääst­jad. Ne­mad peit­sid ka ühe luu­bi ae­ru nii, et see säi­lis lä­bi nõu­ka-aja ja on nüüd meie re­liik­via. Ka oma li­pu­lae­va ni­me­ta­si­me me en­dis­te Ju­min­da me­re­pääst­ja­te auks Var­va­raks. Ju­min­da me­re­pääs­te las­te­laag­reid kor­ral­da­me va­na pääs­te­jaa­ma va­he­tus lä­he­du­ses loo­tu­ses, et sel­le aja­loo­li­ne hõng na­ka­tab me­re­pääs­te­vaim­su­se­ga ka piir­kon­na lap­si.

Taas­loo­dud Ju­min­da me­re­pääs­tel on ol­nud te­ge­vust pal­ju. Ole­me käi­nud ligi nel­ja­küm­nel väl­ja­kut­sel, pääs­te­tud on mit­meid elu­sid, aga on tul­nud pääs­ta ka kuu­maõ­hu­pal­li ja uju­veks­ka­vaa­to­rit. Kah­juks ole­me pi­da­nud ot­si­ma ka up­pu­nud paa­di­me­hi, kes on me­re­le läi­nud il­ma pääs­te­ves­ti­ta ja vin­di­se pea­ga. Ole­me kor­ral­da­nud mit­meid koo­li­tu­si ja õp­pu­si. Seits­men­dat aas­tat kor­ral­da­me Ju­min­da me­re­pääs­te las­te­laag­reid, kus igal su­vel on käi­nud kol­mes va­he­tu­ses li­gi sa­da last. Meie ühin­gus 25 lii­get ja seit­se uus­lii­get, kes oo­ta­vad oma koo­li­tu­si, et saa­da tun­nus­ta­tud me­re­pääst­jaks. Mei­le kuu­lub piir­kon­nas het­kel ai­nus täie­li­kult me­re­pääs­te­töö­deks ehi­ta­tud pääs­te­laev Bre­men, mil­le an­ne­ta­sid Sak­sa va­ba­taht­li­kud me­re­pääst­jad.

Kut­su­me teid 16. juu­lil meie juu­be­li­päe­vast osa saa­ma, kü­la­lis­te­le on ta­su­ta juu­be­li­se­mi­nar ja õh­tul saab jal­ga kee­ru­ta­da Cur­ly St­ring­si saa­tel. Ik­ka Ju­min­da pool­saa­rel. Jäl­gi­ge rek­laa­mi! Tur­va­list me­re­su­ve!