
Viie aastaga on Juminda laagris merepäästeoskusi omandanud ligi 500 last.
„Enne auhindade jagamist oli Päästeliidu juubeli tähistamisel paneeldiskussioon, kus arutati, et noori on vabatahtlike päästjate seas vähe ja kuidas neid juurde saada. Muigasime koos Richardi ja Sandraga saalis omavahel, sest meie teame selle edu retsepti. Meie Richardiga olime viis suve tagasi laagrilapsed, nüüd veame ise merepäästelaagrit, oleme lubadega väikelaevajuhid ja koolitatud merepäästjad,“ rääkis Juminda Poolsaare Seltsi merepäästelaagri peakorraldaja ja vastutaja Gerda Triin Hääl, kes koos Sandra Liis Hääle ja Richard Raudlaga võttis vastu Päästeliidu tunnustuse – Juminda poolsaare merepäästelaager nimetati Päästeliidu kümnendi parimaks noorsootööks. Kingituseks said noored isiklikud päästevestid ja meeneid kogu ühingule.
Päästeliit korraldas möödunud nädala teisipäeval, 22. jaanuaril riigikogu konverentsisaalis sünnipäeva tähistamiseks piduliku kõnekoosoleku „Jääd kiivrisse“, kuhu olid kutsutud liitu kuuluva kõigi 126 päästeorganisatsiooni esindajad. Juubelipeo peakorraldaja, Juminda poolsaare merepäästerühma eestvedaja Artur Talvik kommenteeris Sõnumitoojale, et Päästeliit loodi kümme aastat tagasi samas saalis, mistõttu valiti ka peokohaks: „On väga hea meel ja oleme õnnelikud, et meie tegevust noortega on tähele pandud. Juminda merepäästelaager on lastele unikaalne, Eestis pole teist sellist, mis oleks suunatud päästetegevuse õpetamisele maal ja merel, õpetatakse ka esmaabi andmist. Suvel osalevad kolmes vahetuses kokku sada last, merepäästelaagris esimesel kahel suvel osa võtnud noortest on saanud Juminda vabatahtliku merepäästerühma liikmed.“
Ta lisas, et eesmärk on õpetada lapsi ise hakkama saama ja vajadusel teistele abi andma. Nad teavad, mis on turvalisus. Merepäästelaagri üks roll on ka Eesti merekultuuri taastamine – nõukogude ajal suretati see suures osas rannakülades välja.
Kolm vahetust augustikuus
Kahel viimasel suvel laagri tegevuse eest vastutanud Gerda Triin Hääl ütles, et viie suvega on merepäästelaagris vastu võetud umbes 500 last. Laagrid toimuvad augustikuus kolmes vahetuses, igas 33-34 last või noort. Osalejad on jagatud kolme vanusegruppi: 4-7aastased, 8-13aastased ja 14-18aastased. Üks vahetus kestab neli ööpäeva, ööbitakse Juminda endises piirivalvekordonis, mida merepäästjad saavad kasutada politsei- ja piirivalveametiga sõlmitud lepingu alusel.
Gerda Triin Hääl tõdeb, et peaaegu igas vahetuses on tulnud voodikohtade tõttu mõnele soovijale ära öelda, üle 34 lapse laagrisse ei mahuta. Laagri nimekirja pannakse lapsed juba aasta alguses, registreerimine algab järgmisel nädalal, kuid paljud lapsevanemad on laagri kohta juba praegu uurinud.
„Pärast aastavahetust tuleb hakata laagri ajakava paika panema ja tegevusi kokku leppima. Koolitajatena aitavad Juminda vabatahtliku merepäästerühma liikmed: Mait Kröönström, Artur Talvik, Marti Hääl, Richard Raudla, Tarvi Velström, Sandra Liis Hääl ja Signe Pajula. Abis on olnud ka Sirje Pajula, Aive Mõttus, Alger Paalberg, Ago Katvel, Kadri Ustav, Taavi Ustav, Theo Kehlmann, paljud teised Juminda merepäästjad ja kogukonna liikmed. Kahel viimasel suvel on meil olnud koos merepäästerühmaga lahel õppus, möödunud aastal saime kasutada ka ehtsat päästeparve. Osalesid paljud kohalikud merepäästjad. Suur panus on neil ka laste transportimisel Jumindalt laagrist Hara sadamasse. Mait Kröönstömi juhendamisel õpiti ka tulekahju korral tegutsemist,“ kirjeldas Gerda Triin Hääl.
Kahel suvel on käidud laagri noortega paadimatkal, mullu külastati Malusi saart, aasta varem Mohnit. Kõigile laagrilistele tehakse mälestuseks merepäästelogode ja nimedega särgid.
Kolmel esimesel aastal laagrit korraldanud Sandra Liis Hääl rääkis, et esimesel korral olid peamised eestvedajad merepäästeseltsi liikmed, alustati kahe vahetusega. Juba järgmisel aastal tuli suure huvi tõttu teha kolm vahetust: „Augustis on ilmad selliseks laagriks kõige paremad. Tagasiside on olnud positiivne, tänatakse kohe kohapeal ja kirjutatakse ka hiljem. On näha, et lapsed on tänu laagrile mere suhtes julgemad, igal aastal kordame tarkusi üle ja õpime juurde. Laialdaselt me laagrit reklaamida ei saa, sest rohkem pole võimalik vastu võtta.“
Laagri läbiviimiseks on taotletud ja saadud toetust Kuusalu vallalt, ka Harjumaa Omavalitsuste Liidult ja Leaderist ning eratoetajatelt. Lisaks tuleb peredel maksta lapse eest laagritasu.
Artur Talvik: „Laager on eelkõige oma kogukonna lastele – merepäästeühingu ja poolsaare seltsi liikmete lastele, laiemalt ka nende sõpradele.“





