Joo­gi­vee eest tä­na­vad La­he­maal mat­ka­jad Aust­raa­liast ja Lõu­na-Aaf­ri­ka­ni

470
Meie esi­me­ne ki­ri, saa­dud 20. juu­lil 2017

RMK and­me­tel kü­las­tas La­he­maad eel­mi­sel kol­mel aas­tal kesk­mi­selt 185 100 ini­mest aas­tas. 2015. aas­tal La­he­maal lä­bi vii­dud kü­las­ta­jauu­rin­gu­le vas­ta­nuist mär­ki­sid 15 prot­sen­ti, et kü­las­ta­sid RMK mat­ka­teed. See­ga käib siit lä­bi vä­he­malt 25 000 mat­ka­jat, ilm­selt roh­kem­gi, sest kü­las­ta­ja­te arv ole­vat iga aas­ta­ga kas­va­nud. Se­da kin­ni­ta­vad ka mi­nu isik­li­kud tä­he­le­pa­ne­kud – Lok­sa tee ää­res on iga päev pikk ri­vi Vi­ru ra­bas­se suun­du­nu­te au­to­sid, RMK lõk­ke- ja tel­ki­mis­ko­had Nõm­me­ves­kil on su­vel ini­me­si täis.

Meie pe­re jaoks muu­tus mat­ka­ra­da­de tee­ma ak­tuaal­seks kolm aas­tat ta­ga­si – just siis hak­ka­sid ini­me­sed meie mee­lest eri­ti ak­tiiv­selt ka­su­ta­ma mõ­ned aas­tad va­rem ava­tud Ik­la-Oan­du mat­ka­ra­da. Ku­na see lä­heb meie ko­du juu­rest lä­bi, tu­lid pea­gi esi­me­sed jul­ge­mad vä­ra­va ta­ha kü­si­ma, kui kau­gel on üks või tei­ne koht. Üht­la­si pa­lu­ti joo­gi­vett. Lap­sed lip­pa­sid rõõ­mu­ga köö­gik­raa­ni ja vä­ra­va va­het, kuid mõ­ni­kord nä­gi­me abi­va­ja­jaid al­les siis, kui nad olid ju­ba uues­ti tee­le ta­ga­si pöö­ra­nud. Aias on suur koer, vist te­ma pä­rast ei tul­nud kee­gi vä­ra­vast sis­se.

„Ra­jain­gel” puh­ta vee­ga kar­da tee äär­de pai­gu­ta­mas.

Mul tek­kis mõ­te pan­na tee äär­de va­na pii­ma­nõu. Pe­re va­nu­selt tei­ne poeg kir­ju­tas sel­le­le mar­ke­ri­ga pea­le „Külm ve­si – cold wa­ter” ja li­sas sin­na nae­ru­näo. Täit­si­me nõu kül­ma vee­ga, va­nim poeg sai üle­san­de ha­ka­ta vett va­he­ta­ma. Kord tu­le­ta­sin tal­le te­ma ko­hus­tust meel­de, kui noor­me­hel olid pa­ras­ja­gu oma te­ge­mi­sed poo­le­li. Ta ei läi­nud mit­te just in­nu­kalt üle­san­net täit­ma. Tup­pa naas­tes ase­tas laua­le pi­si­ke­se se­de­li ning tea­tas: „Ma oleks mui­du vä­ga pa­ha­ne, kuid te­ge­li­kult oli see pä­ris la­he.”

Ka­he Sak­sa­maalt tul­nud mat­ka­ja tä­nu­ki­ri oma elu pääst­mi­se eest kaks su­ve ta­ga­si oli mei­le esi­me­ne. Sõ­num oli nii ilus, et ja­ga­sin se­da ka Fa­ce­boo­ki sõp­ra­de­ga. Sain to­hu­tult ta­ga­si­si­det, pal­jud ar­va­sid, et tä­na­jaid oleks roh­kem­gi, kui neil oleks vaid pa­be­rit ja pliiat­sit. Mind en­nast ül­la­tas li­saks nen­de ini­mes­te sü­dam­lik­ku­se­le see, kui kau­gelt on siia mat­ka­ma tul­dud. Tek­kis hu­vi, kust veel käiak­se. See­tõt­tu si­du­si­me pii­ma­nõu san­ga kül­ge vaa­kum­ko­ti. Pist­si­me kot­ti märk­me­pa­be­ri­te pa­ki­ke­se ja ha­ri­li­ku pliiat­si, kir­ju­ta­si­me ko­ti ühe­le kül­je­le ees­ti, tei­sele ing­li­se kee­les, kü­si­mu­se, kust kau­gelt on tul­dud ning soo­vi­si­me häs­ti head mat­ka. Tei­se san­ga kül­ge sai vee­pu­del, mil­le­ga saab oma veea­nu­maid nii­moo­di täi­ta, et need ei lä­heks väl­jast­poolt mär­jaks.

Kü­sit­lu­se tu­le­mu­sed on ol­nud häm­mas­ta­vad: meie juu­res on käi­nud mat­ka­jad Nar­vast, Tar­tust ja Saa­re­maalt, Aust­raa­liast, In­diast ja Lõu­na-Aaf­ri­kast, Hol­lan­dist, His­paa­niast, Sak­sa­maalt, Prant­sus­maalt, Ve­ne­maalt, Uk­rai­nast, Poo­last, Tšeh­hist, Lä­tist ja veel pal­ju­dest teis­test­ki pai­ka­dest. Mõ­ned tä­na­vad oma elu pääst­mi­se eest, tei­sed rää­gi­vad pi­ke­malt oma tu­le­mis­test ja mi­ne­mis­test, kol­man­dad kir­ju­ta­vad liht­salt: „Ai­täh!” Lin­nae­la­ni­kud nau­di­vad kva­li­tee­tae­ga pe­re­ga värs­kes õhus, vä­lis­maalt tul­nud kii­da­vad meie ime­list loo­dust.

Mat­ka­jaid ei ta­su pel­ja­ta
RMK kü­las­tus­kor­ral­du­s­osa­kon­na Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na kü­las­tu­sa­la juht Jaak Nel­jan­dik rää­kis, et Ik­la-Oan­du mat­ka­tee Nõm­me­ves­ki-Liia­pek­si lõik ra­ja­ti 1990nda­te aas­ta­te lõ­pus. Tol ajal lii­gu­ti ko­gu mars­ruu­di ula­tu­ses ai­nult väi­ke­seid teid möö­da, nüüd on mit­mel pool ko­ha­li­ke soo­vil ra­da nen­de juu­rest ee­ma­le vii­dud.

„Kuid sel­le all kan­na­tab mat­ka­tee kva­li­teet – loo­dus­kau­neid koh­ti jääb tee ää­res vä­he­maks, ase­me­le tu­le­vad hal­lid maan­teed. Näi­teks pea­vad mat­ka­jad Vi­ru ra­ba ja Liia­pek­si va­he­li­sel lõi­gul pä­ris pi­kalt kõn­di­ma nii Pe­ter­bu­ri maan­tee kui Kem­ba kü­la kruu­sa­tee ää­res,“ üt­les Jaak Nel­jan­dik.

Ta li­sas, et ko­ha­li­kud mu­ret­se­vad prü­gi pä­rast oma ko­du­met­sas: „Meie hin­nan­gul on mat­ka­jad vä­ga vii­sa­kad, nen­del on sel­ja­ko­tis ka pra­hi jaoks ruu­mi. Prü­gi jääb ma­ha pi­gem see­ne­lis­test, kes sõi­da­vad au­to­de­ga met­sa veer­de ja seal hil­jem pik­nik­ku pea­vad. Tä­na­me kõi­ki ko­ha­lik­ke, kes ju­ha­ta­vad mat­ka­jaid õi­ge­le ra­ja­le, lu­ba­vad kae­vust vett võt­ta või on nei­le min­gil muul moel abiks.”

Kui käi­si­me las­te­ga Nõm­me­ves­kil RMK lõk­kep­lat­si­de juu­res uju­mas, tu­lid tu­ris­tid kü­si­ma, kas tea­me seal­se al­li­ka asu­koh­ta. Miks ei võiks seal ol­la suu­na­viit?

RMK kü­las­tus­kor­ral­du­s­osa­kon­na Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na tea­be­juht Tii­na Nel­jan­dik: „Kah­juks ei ole meil või­ma­lik kel­le­gi era­maa­le suu­na­vat vii­ta üles pan­na. Meie and­me­tel kü­las­ta­vad al­li­kat siis­ki nii ko­ha­li­kud kui tu­ris­tid. Nei­le, kes alus­ta­vad mat­ka Oan­du kü­las­tus­kes­ku­sest, an­na­me al­li­ka leid­mi­seks kaa­sa täp­sed ju­hi­sed. Tä­na­päe­val ka­su­ta­vad osa mat­ka­jaid ju­ba ka joo­gi­vee­filt­reid ning pu­has­ta­vad nen­de­ga jõe- või jär­ve­vett.”