RMK andmetel külastas Lahemaad eelmisel kolmel aastal keskmiselt 185 100 inimest aastas. 2015. aastal Lahemaal läbi viidud külastajauuringule vastanuist märkisid 15 protsenti, et külastasid RMK matkateed. Seega käib siit läbi vähemalt 25 000 matkajat, ilmselt rohkemgi, sest külastajate arv olevat iga aastaga kasvanud. Seda kinnitavad ka minu isiklikud tähelepanekud – Loksa tee ääres on iga päev pikk rivi Viru rabasse suundunute autosid, RMK lõkke- ja telkimiskohad Nõmmeveskil on suvel inimesi täis.
Meie pere jaoks muutus matkaradade teema aktuaalseks kolm aastat tagasi – just siis hakkasid inimesed meie meelest eriti aktiivselt kasutama mõned aastad varem avatud Ikla-Oandu matkarada. Kuna see läheb meie kodu juurest läbi, tulid peagi esimesed julgemad värava taha küsima, kui kaugel on üks või teine koht. Ühtlasi paluti joogivett. Lapsed lippasid rõõmuga köögikraani ja värava vahet, kuid mõnikord nägime abivajajaid alles siis, kui nad olid juba uuesti teele tagasi pööranud. Aias on suur koer, vist tema pärast ei tulnud keegi väravast sisse.
Mul tekkis mõte panna tee äärde vana piimanõu. Pere vanuselt teine poeg kirjutas sellele markeriga peale „Külm vesi – cold water” ja lisas sinna naerunäo. Täitsime nõu külma veega, vanim poeg sai ülesande hakata vett vahetama. Kord tuletasin talle tema kohustust meelde, kui noormehel olid parasjagu oma tegemised pooleli. Ta ei läinud mitte just innukalt ülesannet täitma. Tuppa naastes asetas lauale pisikese sedeli ning teatas: „Ma oleks muidu väga pahane, kuid tegelikult oli see päris lahe.”
Kahe Saksamaalt tulnud matkaja tänukiri oma elu päästmise eest kaks suve tagasi oli meile esimene. Sõnum oli nii ilus, et jagasin seda ka Facebooki sõpradega. Sain tohutult tagasisidet, paljud arvasid, et tänajaid oleks rohkemgi, kui neil oleks vaid paberit ja pliiatsit. Mind ennast üllatas lisaks nende inimeste südamlikkusele see, kui kaugelt on siia matkama tuldud. Tekkis huvi, kust veel käiakse. Seetõttu sidusime piimanõu sanga külge vaakumkoti. Pistsime kotti märkmepaberite pakikese ja hariliku pliiatsi, kirjutasime koti ühele küljele eesti, teisele inglise keeles, küsimuse, kust kaugelt on tuldud ning soovisime hästi head matka. Teise sanga külge sai veepudel, millega saab oma veeanumaid niimoodi täita, et need ei läheks väljastpoolt märjaks.
Küsitluse tulemused on olnud hämmastavad: meie juures on käinud matkajad Narvast, Tartust ja Saaremaalt, Austraaliast, Indiast ja Lõuna-Aafrikast, Hollandist, Hispaaniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Tšehhist, Lätist ja veel paljudest teistestki paikadest. Mõned tänavad oma elu päästmise eest, teised räägivad pikemalt oma tulemistest ja minemistest, kolmandad kirjutavad lihtsalt: „Aitäh!” Linnaelanikud naudivad kvaliteetaega perega värskes õhus, välismaalt tulnud kiidavad meie imelist loodust.
Matkajaid ei tasu peljata
RMK külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna külastusala juht Jaak Neljandik rääkis, et Ikla-Oandu matkatee Nõmmeveski-Liiapeksi lõik rajati 1990ndate aastate lõpus. Tol ajal liiguti kogu marsruudi ulatuses ainult väikeseid teid mööda, nüüd on mitmel pool kohalike soovil rada nende juurest eemale viidud.
„Kuid selle all kannatab matkatee kvaliteet – looduskauneid kohti jääb tee ääres vähemaks, asemele tulevad hallid maanteed. Näiteks peavad matkajad Viru raba ja Liiapeksi vahelisel lõigul päris pikalt kõndima nii Peterburi maantee kui Kemba küla kruusatee ääres,“ ütles Jaak Neljandik.
Ta lisas, et kohalikud muretsevad prügi pärast oma kodumetsas: „Meie hinnangul on matkajad väga viisakad, nendel on seljakotis ka prahi jaoks ruumi. Prügi jääb maha pigem seenelistest, kes sõidavad autodega metsa veerde ja seal hiljem piknikku peavad. Täname kõiki kohalikke, kes juhatavad matkajaid õigele rajale, lubavad kaevust vett võtta või on neile mingil muul moel abiks.”
Kui käisime lastega Nõmmeveskil RMK lõkkeplatside juures ujumas, tulid turistid küsima, kas teame sealse allika asukohta. Miks ei võiks seal olla suunaviit?
RMK külastuskorraldusosakonna Põhja-Eesti piirkonna teabejuht Tiina Neljandik: „Kahjuks ei ole meil võimalik kellegi eramaale suunavat viita üles panna. Meie andmetel külastavad allikat siiski nii kohalikud kui turistid. Neile, kes alustavad matka Oandu külastuskeskusest, anname allika leidmiseks kaasa täpsed juhised. Tänapäeval kasutavad osa matkajaid juba ka joogiveefiltreid ning puhastavad nendega jõe- või järvevett.”