Igaviku teele on läinud Kehra keskkooli kunagine direktor Johannes Kork, kes oli Kehra koolijuht aatatel 1953-1975.
1952 suunati ta Kehrasse matemaatikaõpetajaks ning teisel tööaastal tuli täita direktori kohustusi.
Johannes Korgi juhtimisel kasvas kool mõnesajalt õpilaselt üle tuhande õpilasega kakskeelseks keskkooliks 1970. aastate algul. Kool paistis silma spordi, taidluse ja aineolümpiaadide heade tulemustega. Eriti tugevalt esineti reaalainete olümpiaadidel. Ilmus õpilastööde almanahh „Mõttelend“.
Noore direktori elutööks sai uue koolimaja ehitamine, sellesama, mis äsja pärast täielikku renoveerimist uuesti avas uksed. Kahjuks jäi maja ehitajal see nüüd korda tehtuna nägemata. Viimasel vilistlaste kokkutulekul tegi ta oma sõnavõtus märkuse, et saali parkett on käest lastud. Omal ajal oli Johannes Kork otsustavalt vastu haridusministeeriumi kavale ehitada uus koolimaja 400 õpilasele, sest juba 1956. aastal oli koolis ligi 700 last, kes õppisid vanas ehk väikses koolimajas kahes vahetuses. Uus koolimaja 800 õpilasele valmis 1961. aastal, kui mõnda aega direktor olnud Johannes Kork oli vaid 31aastane. Aastaid hiljemgi veel kahetses ta, et projekteeritud ujula jäi tegemata koolimaja ehitust peamiselt finantseerinud tehase vastuseisu tõttu. Johannes Korgi osa oli määrav ka Kehrasse muusikakooli, praeguse kunstidekooli rajamisel. Just tema sai tollase kultuuriministriga kokkuleppele, et minister kirjutas kooli asutamise otsusele alla.
Kool oli uus, direktor noor ja kõik õpetajadki olid noored. Energiliselt tegutses ta selle nimel, et saada Kehrasse parimad õpetajad, käis isegi kõrgkoolide suunamiskomisjone mõjutamas, kui vaja oli. Ta oli direktor, kelle sõna maksis. Ei olnud mõeldavgi, et sel ajal, kui kõneles Kork, oleks saalis keegi lobisenud.
Matemaatikuna rääkis ta lihtsalt ja selgelt, igal tema sõnal oli kaalu. Ja kui vaja, noomis pahanduse tegijaid isalikult ja otsekoheselt. Enesekiitus oli talle võõras, teistele jätkus tunnustavaid sõnu alati.
