Ekstreemsed ilmaolud jäävad mõjutama rongiliiklust

796

Eelmine lumerohke ja pakaseline talv koos sagedaste lumetormidega tuletas kogu Euroopas meelde, et loodusjõud on inimestest ja masinatest võimsamad. Esimeste märkide põhjal võib tänavune talv tulla eelmisega sarnane.

Kuigi Eesti Raudtee on eel­olevaks talveks valmistunud õppides mullu ilmnenud kitsaskohtadest, tasub inimestel arvestada, et tänavu lumetormide kordumisel mõjutab ilm reisirongiliiklust ikkagi ja hilinemised on paratamatud.

Novembris oli kolmandiku hilinemisest takistusega seotud põhjused, mille sisse mahtusid nii remonttöödest tulenevad kiiruspiirangud, kui ka ilmaoludest tekkinud tõrked.

Kolmandiku rongide hiljaks jäämiste taga oli reisirongide rikked, vedurijuhtide sõiduoskused või muud reisiveooperaatorite põhjustatud probleemid. Viimane kolmandik hilinemistest oli seotud välistest mõjudest nagu avariid või muud juhtumid.

Novembrikuus oli liikluses 3283 reisirongi ning sellest 3166 rongi sõitis liiklusgraafikus. Lõppjaama jõudmisega rohkem kui 10 minutit hilinesid üksikud rongid.

Kõige haavatavamad kohad raudteel on pöörangud, mis suurema lumesaju või tuisu korral võivad jäätuda ja mehhanismid ei lülitu ringi.

Eesti Raudtee 63 jaamas on kokku ligi 1300 pöörangut. Teade rikkest jõuab esmalt liikluskorraldajani, kes informeerib valvetöötajat, kuid ka neil kulub pööranguni jõudmiseni ja selle puhastamiseni teatud aeg. Ekstreemsetes oludes raskendavad töötajate ligipääsu objektidele ka liiklus­olud tänavatel või maanteedel ja teede läbitavus.

Talihoolde võimekuse tõstmine ekstreemolusid arvestava tasemeni ja terve talve vältel üleval pidamine on ääretult kulukas. See tõstaks olulisel määral raudtee kasutustasusid ja kajastuks paratamatult ning tuntavalt ka piletihindades.

Omaette teema on häireid puudutava info jõudmine reisijateni. Kuigi liikluskorraldaja edastab riket puudutava teadaoleva info kohe reisivedudega tegelevatele operaatoritele, jõuab see vaid nende reisijateni, kes viibivad rongides, omavad interneti ligipääsu reisivedajate kodulehekülgedele või raatsivad helistada tasulisele infoliinile.

Reisijateni, kes ootavad rongi peatuspunktides, jäävad praegu sellest teabest ilma. Kahjuks puudub lähiajal sellele probleemile lahendus. 2013. aastaks saabuvate reisirongide ja uute reisiveo platvormide tehnilised võimalused loovad eelduse efektiivsema teavitussüsteemi välja arendamiseks. Näiteks on võimalik paigaldada peatuspunktidesse elektroonilised infotablood kuhu vajalik teave operatiivselt kuvada.

Seni saame reisirongi kasutajatele soovitada sarnaselt Euroopas levinud arusaamale realistlikult hinnata ilmaolusid ja ekstreemsetes tingimustes kaaluda, millist transpordiliiki kasutada või võimalusel oma reisplaane sootuks ringi vaadata. Üks on kindel, pole olemas transpordiliiki, mida ilmastikuolud ei mõjuta.