Kevadel, kui oli selge, et Joaveski rahvamaja ehitus valmib tähtaegselt, kirjutasime ja esitasime kaks taotlust kohaliku omaalgatuse programmist raha saamiseks. Meil oli õnne ja saime riigi toetust nii tehniliste vahendite soetamiseks kui ka tegevuste läbiviimiseks. Sügisel toimunud rahvamaja avamispeol näitas soetatud helivõimendus oma töökindlust ja suutlikkust täita kogu maja peoks vajaliku meeleoluga. Paraku peab tunnistama, et aastateks unnevajunud külaelu käimatõmbamine nõuab iga külaelaniku panustamist ja ainult tehnikale lootma jääda ei saa.
Elame siin Joaveskil külaelu ärkamisaja alguses. Meil on oma unistuste maja olemas – see, mis paljudel puudub. Nüüd tuleb ta täita sisuga. Kohaliku omaalgatuse vahendite kaasabil oleme korraldanud kaks filmiõhtut koos filmimees Urmas Sepaga, kohtunud ajaloohuvilise muinsuskaitsetöötaja Ly Renteriga, kellega arenes huvitav vestlus Joaveski papivabriku hiigelaegadest. Detsembrikuus toimus kohtumine Kadrina ja Ilumäe koguduste õpetaja Meelis-Lauri Eriksoniga. 25. detsembril oli Joaveskil taasiseseisvumisaja esimene jumalateenistus. Olenemata sellest, kas tuldi kokku uudishimust või südame kutsel, oli siiski meeldiv tõdeda, et olime rohkearvuliselt koos.
Vanasti oli vähemalt kolme küla peale ikka oma lõõtsamees olemas. Täna enam mitte. Joaveskil on oma pillimehele lootust, sest algust on tehtud suupillimängu õppimisega. Nii me siin toimetame, vaikselt ja väikeste raskustega, kus ei puudu ka omavahelised jagelemised. Oleme õppijad ja tänulikud iga õppetunni eest. Tänan kõiki lahkeid inimesi ja organisatsioone, kes on meid toetanud nii materiaalselt kui ka hüva nõu andes.
Soovin Joaveski külarahvale ja kõikidele külaseltsidele Kuusalu vallas töökust ja koostöötahet, et ühist tegemist ei varjutaks ega pidurdaks eri- ja eelarvamused. Kuni Su küla veel elab, elad Sina ka!
