Jäta tund­ma­tud see­ned met­sa!

TER­VI­SEA­MET

Seo­ses see­ne­hooa­ja al­gu­se­ga sa­ge­ne­vad ka kõ­ned mür­gis­tu­sin­fo­lii­ni­le 16662. Sel­leks, et see­nel­käik pa­kuks rõõ­mu ega lõ­ppeks ter­vi­se­mu­re­ga, ta­sub tea­da, kui­das mür­gis­tust en­ne­ta­da ja mi­da te­ha, kui õn­ne­tus siis­ki juh­tub.

Kõi­ge olu­li­sem ree­gel on liht­ne: kui kaht­led, ära kor­ja. Kor­ja­ta ja süüa tu­leks ai­nult neid see­ni, mi­da tun­tak­se kind­lalt. Al­ga­ja­le see­ne­li­se­le soo­vi­ta­me liht­sat lä­he­ne­mist: õp­pi­da sel­geks 1-2 ära­tun­ta­vat söö­gi­seent ja piir­du­da nen­de kor­ja­mi­se­ga. Kõik tund­ma­tud või kaht­la­sed see­ned jää­gu met­sa – nii vä­he­neb se­gia­ja­mi­se oht, mis on üks pea­mi­si see­ne­mür­gis­tu­se põh­ju­seid. Näi­teks võib val­ge kärb­se­see­ne se­ga­mi­ni aja­da mets­šam­pin­jo­ni, sir­mi­ku ja kit­se­mamp­li­ga.

Seen­te mää­ra­mi­seks mõel­dud nu­ti­ra­ken­du­sed või­vad ol­la abiks, kuid nen­de täp­sus po­le ala­ti ta­ga­tud – eri­ti siis, kui ra­ken­du­se koos­ta­ja­te seas po­le see­ne­tead­last.

See­ne­roog val­mis­ta ja söö sa­mal päe­val
Al­la ka­heaas­tas­te­le las­te­le ei to­hiks see­ne­roo­ga­sid pak­ku­da, nen­de see­de­süs­teem ei ole veel val­mis see­ni see­di­ma. Ka täis­kas­va­nu­tel või­vad tek­ki­da ter­vi­se­hä­dad, kui see­ne­toi­tu on va­les­ti säi­li­ta­tud või kor­du­valt üles soo­jen­da­tud. See­ned tu­leks pu­has­ta­da ning neist val­mis­ta­tud toit ära süüa sa­mal päe­val.

See­ne­hoi­di­seid ei pea ko­he tar­bi­ma, kuid olu­li­ne on, et pur­ki saak­sid vaid need see­ned, mil­le söö­da­vu­ses ol­lak­se täies­ti kind­lad.

Ka kü­las ol­les ta­sub uu­ri­da, mil­li­seid see­ni on toi­dus ka­su­ta­tud. Se­da on täh­tis tea­da, sest kui ilm­ne­vad see­ne­mür­gis­tu­se sümp­to­mid, saab mür­gis­tu­sin­fo­liin pa­re­mi­ni nõus­ta­da.

See­ne­mür­gis­tu­se es­maa­bi
See­ne­mür­gis­tu­se kaht­lu­se kor­ral ei ta­su oo­ta­ma jää­da, vaid tu­leb he­lis­ta­da ko­he mür­gis­tu­sin­fo­lii­ni­le 16662, mis töö­tab öö­päe­va­ring­selt. In­fo­liin on ano­nüüm­ne ning sealt saab nõu, kui­das eda­si toi­mi­da.

Mür­gis­tu­se tõ­si­du­se hin­da­mi­sel on olu­li­ne tea­da, kui kii­res­ti pä­rast seen­te söö­mist sümp­to­mid tek­ki­sid ning mil­list seent söö­di või ar­va­ti söö­da­vat.

Mit­me­te see­ne­mür­gis­tus­te kor­ral on abi ak­tiiv­söest. Se­da võiks ko­dus va­ruks ol­la täis­kas­va­nu koh­ta 50 gram­mi ehk um­bes 200 tab­let­ti. En­ne ak­tiiv­söe ma­nus­ta­mist tu­leb kind­las­ti nõu pi­da­da mür­gis­tu­sin­fo spet­sia­lis­ti­ga ja jär­gi­da te­ma ju­hi­seid.

Ii­vel­dus, ok­sen­da­mi­ne, kõ­hu­va­lu ja -lah­ti­sus vii­ta­vad ena­mas­ti see­det­rak­tiär­ri­tu­se­le. Kui sümp­to­mid ilm­ne­vad ku­ni kol­me tun­ni jook­sul, on ena­mas­ti te­gu see­ne­ga, mis ei põh­jus­ta eluoht­lik­ku mür­gis­tust. Kui see­det­rak­ti sümp­to­mid ilm­ne­vad hil­jem, tu­leb kaht­lus­ta­da mür­gis­tust eluoht­li­ke seen­te­ga. Sel­li­sel ju­hul on va­ja­lik kii­re me­dit­sii­ni­li­ne lä­bi­vaa­tus ja jäl­gi­mi­ne haig­las.