Jäne­da-Aeg­vii­du näi­te­ring män­gib aja­loo­lis-ul­me­list tõ­sie­lu­lu­gu

1924
Aeg­vii­du rah­va­ma­ja juu­be­li­peol. Esi­reas Ül­le Vä­ro­nen, Re­naa­te Noor, Ee­le Eha­soo, Pee­ter Kre­vald, Anett Käär­ma, ta­ga­reas Rii­na Ah­ven, Ker­tu Noor, Ai­var Nork, Lea Ruus, Gil­da Lind­maa. Fo­to An­ne-Mai Soop

Ree­del, 24. no­vemb­ril on Aeg­vii­dus rah­va­ma­ja 100. sün­ni­päe­va­le pü­hen­da­tud näi­te­män­gu „Ope­rat­sioon Char­lot­ten­hof“ kor­du­se­ten­dus.

„Ope­rat­sioon Char­lot­ten­hof“ rää­gib Aeg­vii­du rah­va­ma­ja ehk ku­na­gi­se Leht­se mõi­sa ja­hi- ja kar­ja­mõi­sa Char­lot­ten­hof saa­mis­loost. Te­gu po­le aja­loo­li­se tõe­ga, vaid eri­ne­vaid keerd­käi­ke täis fan­taa­sia­loo­ga, ku­hu on põi­mi­tud eri ajas­tuid, ka tä­na­päe­va ja ise­gi ul­met.

„Ni­me­ta­si­me sel­le aja­loo­lis-ul­me­li­seks tõ­sie­lue­ten­du­seks. Usun, et sel­les on igaü­he­le mi­da­gi, vaa­ta­ja peaks nä­ge­ma en­da pee­gel­dust, ühis­kon­na kit­sas­koh­ti, ini­mes­te­va­he­li­si suh­teid,“ sõ­nab la­vas­ta­ja Tiit Tamm­leht.

„Ope­rat­sioo­ni Char­lot­ten­hof“ män­gib Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­ring Ta­haks Teat­rit Te­ha ning tü­ki on spet­siaal­selt sel­le­le tru­pi­le ja Aeg­vii­du rah­va­ma­ja 100. aas­ta­päe­vaks kir­ju­ta­nud Amb­la näi­te­rin­gi An­ne ju­hen­da­ja Ain Kütt. Jaa­nua­ris, kui Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­ring käis Amb­la näi­te­rin­gi sün­ni­päe­val, tu­li oma­va­hel ju­tuks, et väi­ke­se­le tru­pi­le, kus on kin­del selts­kond näit­le­jaid, on vä­ga ras­ke män­gi­mi­seks tük­ke lei­da.

„Eri­ti sel­li­sel tru­pil na­gu meil, kus val­da­valt on nai­sed,“ üt­leb Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­rin­gi eest­ve­da­ja Rii­na Ah­ven.

Ku­na Amb­la An­ne juht Ain Kütt on ka hea su­le­sepp, le­pi­ti kok­ku, et ta kir­ju­tab ise Aeg­vii­du rah­va­ma­ja juu­be­li­peol esi­ta­mi­seks Aeg­vii­dust ja seal­se tru­pi liik­meid ar­ves­ta­des näi­te­män­gu. Ke­va­deks oli näi­dend val­mis ning Tiit Tamm­leht hak­kas se­da Aeg­vii­du rah­va­ma­jas la­vas­ta­ma. Kaks kuud teh­ti kord nä­da­las proo­ve, su­ve esi­me­ses poo­les har­vem ning juu­li kesk­pai­gast ku­ni esie­ten­du­se­ni 5. au­gus­til rah­va­ma­ja sün­ni­päe­va­peol oli ti­he proo­vi­pe­riood.

„Ka­van­da­si­me sel­le va­ba­õhu­tü­ki­na, kõik proo­vid olid õues. Kuid ilm män­gis vin­ger­pus­si – sel päe­val oli nii tu­gev vihm, et pi­di­me eksp­rompt ko­li­ma rah­va­ma­ja saa­li,“ sõ­nab la­vas­ta­ja Tiit Tamm­leht.

Ku­na vi­let­sa il­ma tõt­tu pel­ga­sid ka pal­jud ko­ha­li­kud eten­dust vaa­ta­ma tul­la, ot­sus­ta­ti nüüd se­da rah­va­ma­ja saa­lis uues­ti män­gi­da. Kaa­sa teeb ko­gu Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­ring. Leht­se mõi­sa pa­ru­nit män­gib Ai­var Nork, mõi­sa­proua Char­lot­te´i Lea Ruus, te­ma vir­ti­nat Rii­na Ah­ven, pa­ru­ni ema Gil­da Lind­maa, mõi­sa tee­ni­jat Ker­tu Noor, ränd­kaup­meest Anett Käär­ma, sel­gelt­nä­gi­jat Ül­le Vä­ro­nen, te­ma tüt­reid Re­naa­te Noor ja Ane­te Kams, kü­la­li­si Ee­le Eha­soo ja Pee­ter Kre­vald.

Kõik sai al­gu­se kõ­hu­tant­sust
Paar aas­tat ta­ga­si loo­dud Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­rin­gi Ta­haks Teat­rit Te­ha eel­käi­ja oli Jä­ne­da Näi­te­män­gu Trupp. Sel­le lõid 2009. aas­tal kuus kõ­hu­tant­si­jat, kes taht­sid ka näi­del­da. La­vas­ta­jaks kut­su­ti Al­bu­rah­va Teat­ri juht, 30 aas­tat har­ras­tus­teat­ris näi­del­nud ja küm­me­kond la­vas­ta­nud Tiit Tamm­leht. Kui­gi koos­seis va­he­tus, te­gut­ses trupp 2013. aas­ta­ni ning tõi sel­le aja jook­sul la­va­le mi­tu la­vas­tust.

„Näit­le­jaid oli pä­ris pal­ju, küm­me­kond, kuid mõ­ne aja möö­du­des ko­lis osa siit ära. Ku­na meid jäi vaid paar-kolm, tek­kis näit­le­mis­se paus,“ rää­gib Jä­ne­dal elav Rii­na Ah­ven.

Kui ta kolm aas­tat ta­ga­si hak­kas käi­ma tööl Aeg­vii­du val­la­va­lit­su­ses, nä­gi, et ka seal on näi­te­män­gu­hu­vi­li­si ning rah­va­ma­ja, kus on või­ma­lik näi­te­män­gu te­ha. 2015. aas­ta sep­temb­ris moo­dus­ta­ti­gi en­di­sest Jä­ne­da tru­pist koos Aeg­vii­du näi­te­män­gu­hu­vi­lis­te­ga uus näi­te­ring, mil­le esi­me­sed üle­s­as­tu­mi­sed olid rah­va­ma­ja jõu­lu- ja ke­vad­kont­ser­dil. La­vas­ta­da ai­tas rah­va­ma­ja too­na­ne ju­ha­ta­ja Ma­rian Rüt­man. Möö­du­nud sü­gi­sel lii­tus tru­pi­ga mi­tu uut lii­get, seal­hul­gas Aeg­vii­du koo­li õpi­la­sed. La­vas­ta­jaks tu­li taas Tiit Tamm­leht, kel­le käe all õpi­ti jõu­lu­kont­ser­diks las­te­tükk „Jõu­lud raa­ma­tu­riiu­lis“ ning ke­vad­kont­ser­diks kõi­gi­le mõel­dud mui­nas­ju­tu „Sõb­rad ku­ri­kae­lad ja muud elu­kad“ esi­me­ne vaa­tus.

Tä­na­vu­ne suu­rim töö on ol­nud „Ope­rat­sioon Char­lot­ten­hof“, mil­le­ga trupp lä­heb 7. det­semb­ril Amb­la rah­va­maj­ja, et ka au­to­ri­le esi­ta­da. Jä­ne­da-Aeg­vii­du näi­te­ring lä­heks se­da meel­sas­ti män­gi­ma veel teis­tes­se rah­va­ma­ja­des­se-saa­li­des­se, ku­hu vaid kut­su­taks.

„On teh­tud tööd ja näh­tud vae­va, ta­hak­si­me se­da ka laie­ma­le vaa­ta­jas­kon­na­le näi­da­ta. Suu­ri de­ko­rat­sioo­ne meil ei ole, la­vas­tust an­nab iga­le saa­li­le ko­han­da­da,“ mär­gib Tiit Tamm­leht.
Järg­mi­se­na ka­vat­seb ta tu­le­vaks ke­va­deks näi­te­rin­gi­ga la­va­le tuua mui­nas­ju­tu „Sõb­rad ku­ri­kae­lad ja muud elu­kad“ tei­se vaa­tu­se.

Rii­na Ah­ven üt­leb, et har­ras­tus­näit­le­mi­ne on meel­div ho­bi, mis an­nab või­ma­lu­se pää­se­da iga­päe­va ru­tii­nist väl­ja ning män­gi­da eri­ne­vaid ka­rak­te­reid. Ta kut­sub Aeg­vii­du-Jä­ne­da trup­pi uu­si hu­vi­li­si, eel­kõi­ge me­hi, ku­na neid on seal prae­gu vaid kaks.

Tiit Tamm­leht: „Kõi­ge suu­rem hea­meel on mul Jä­ne­da-Aeg­vii­du tru­pis noor­te tü­tar­las­te üle, sest har­ras­tus­teat­ris­se on 14-17aas­ta­seid noo­ri vä­ga kee­ru­li­ne saa­da. Ka­des­tan ka neid trup­pe, kus vä­he­malt poo­led on me­hed. Ol­gem au­sad, kes­kea­list meest, kes on har­ju­nud te­le­ka ees jalg­pal­li vaa­ta­ma, ei aja min­gi va­le­mi­ga rah­va­maj­ja teat­rit te­ge­ma. Aga ma ei kur­da – kui­gi sel­li­se­le selts­kon­na­le so­bi­va­te tük­ki­de leid­mi­ne on ras­ke, tee­me me ik­ka kord nä­da­las Aeg­vii­dus proo­ve.“